Prindi

Kampaaniad ja konkursid

 

KAMPAANIAD

2014. aasta aprillikuust kuni juunini viis kalanduse teabekeskus läbi kampaaniat "Kes siis kala ei söö!" tutvustamaks Eesti vetes elavaid kalu, propageerimaks kala söömist ning andmaks teada, miks on kalasöömine tervislik.

 

 kala teeb head banner01

Augustis 2006 sai alguse üle-Eestiline kommunikatsioonikampaania "Kala teeb head!", mille eesmärgiks oli tõsta eestlaste teadlikkust kala söömise kasulikkusest ning ärgitada inimesi kalatooteid rohkem tarbima.
Kampaania ellukustumise põhjuseks oli asjaolu, et eestlaste kalatarbimine on teiste mereriikidega võrrelduna suhteliselt vähene.

Kala ja kalatoodete tarbimisest

Kuna kalas ja kalatoodetes on rohkesti kasulikke aineid ja vitamiine, võiksid ka Eesti inimesed oluliselt rohkem kala tarbida.

Kampaaniat "Kala teeb head!" koordineeris Eesti Kalaliit, toetasid Euroopa Liit ja Eesti Riiklik Arengukava.
Üheaastase kampaania läbivaks sõnumiks oli “Kala teeb head!”, mille kohaselt kala söömine muudab inimesed ilusamaks, tugevamaks ja nutikamaks.
Kampaania etappide ja kajastustega saab tutvuda Eesti Kalaliidu kodulehel.

 

KONKURSID

  • EESTI RAHVUSKALA

Kampaania "Kala teeb head!" avalöögiks oli rahvuskala konkursi väljakuulutamine.
 
Eesti Kalaliidu korraldatud rahvuskala valimisel osales rohkem kui 50 000 inimest, kes andsid hääle oma eelistusele. 22. veebruaril 2007 kuulutati Eesti rahvuskalaks RÄIM, kelle poolt hääletas internetihääletusel üle 18 000 inimese ehk ligi 36% hääletanutest.

Teistest rahvuskala tiitlile esitatud kaladest loe siit.

"Komisjon soovis teha õiglast otsust. Kuna haugi ja räime vahel toimus enne konkursi lõppu väga tihe rebimine, siis arutatigi komisjonis peamiselt nende kahe kala teemal. Komisjoni üksmeelne otsus oli anda väärikas tiitel räimele kui Eesti rahva põlisele toitjale. Haug on küll väga tähtis kala Eesti harrastuskalameestele, kuid ta ei puuduta nii palju eestlaste elu kui räim," valgustab otsuse tagamaid Eesti Kalaliidu juhataja ja komisjoni esimees Valdur Noormägi.
Räime püütakse eesti vetest ca 40 000 tonni aastas, millest enamus eksporditakse.


Räim (Clupea harengus membras) on sajandeid olnud peamine kala eestlaste toidulaual. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, heeringa kääbustunud alaliik, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Nagu heal lapsel ikka on räimel samuti rohkesti rahvapäraseid nimetusi, näiteks strommen, kevadkudukala, jõeräim, jääkala, jääharv räim, kapuskas, brigadir, parvejuht.