Kala kasutamine toiduks
Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala on kergesti seeditav, temas leidub vähe kaloreid, ent ohtralt toitaineid. Kala sisaldab 13-23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub 0,1-33%ni, sõltudes kala liigist ja püüdmisajast.
Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist Omega-rasvhapet.
Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi, mis on oluline mikroelement südamehaigetele, sisaldus on suurem merekalades.
Kõikides merekalades on rohkesti joodi, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline ka kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele.
Kokkuvõtvalt kala kasulikkusest
- 100-150 g merekala võib katta u 200mg inimese joodivajadusest.
- Kala sisaldab vähesel määral süsivesikuid (oluline diabeetikutele) ja vähe naatriumit (tähtis keedusoolavaba dieedi jaoks).
- Peale selle sisaldab kala veel palju vitamiine (A, D, B2, B6 ja B12) ja mineraalaineid: fosforit, rauda, magneesiumit ja kaaliumit. Kalas leidub ka eluks vajalikku mikroelementi seleeni, mis kaitseb südameinfarkti ja vähi eest.
- Kõige väärtuslikum on kalas tema hästitalutav rasv. Eelkõige sellised kalad nagu angerjas, lõhe ja tuunikala sisaldavad Omega-3 rasvhappeid, mis võivad kaitsta südameveresoonkonna haiguste eest. (Südameinfarkti vähene esinemine Vahemeremaade elanike seas viitab nende suurele kalatoitude tarbimisele.)
- Rasvasisaldus kala iga 100 grammi söödava osa kohta
Kala, mereloomad |
Rasvasisaldus/ 100 g |
Kala, mereloomad |
Rasvasisaldus/ 100 g |
angerjas |
24,5 |
tuunikala |
15,5 |
austrid |
1,2 |
merelõhe |
0,8 |
forell |
2,7 |
merehaug |
2,5 |
haug |
0,7 |
tint |
0,8 |
heeringas (filee) |
15,0 |
säga |
17,0 |
merivähk |
1,9 |
merikeel |
1,4 |
karbid |
4,7 |
jõeahven |
0,8 |
lõhe |
13,3 |
krevett |
1,4 |
sardiin |
4,5 |
mereahven |
3,6 |
lest |
1,9 |
kilttursk |
0,6 |
Allikas: Terviseleht
Samal teemal:
Söögikalas elavhõbedatonti kartma ei pea, 07.08.2017 Postimees
Kala tarbimine Eestis
Eestlaste kalatarbimine on teiste mereriikidega võrrelduna suhteliselt vähene. Statistikaameti andmetel tarbiti Eestis 2010. aastal kala 10,5 kg aastas ühe elaniku kohta, mis on Euroopa Liidu vastavast keskmisest (24 kg) 13,5 kg vähem.
Euroopa riikide suurimad kalatarbijad (kg elaniku kohta aastas):
Island | 88,4 |
Portugal | 63 |
Norra | 46 |
Hispaania | 41 |
Maailmas tervikuna on kalatarbimine tõusnud rekordtasemele, selgub ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO raportist. Iga inimene sööb aastas keskmiselt 17 kg kala. Kuna kalas ja kalatoodetes on rohkesti kasulikke aineid ja vitamiine, võiksid ka Eesti inimesed oluliselt rohkem kala tarbida.
Rahvusvahelised uuringud kala tarbimisest ja kala kasulikkusest
- ÜRO: maailmas süüakse inimese kohta rekordiliselt palju kala – esimest korda üle 20 kg
- Kala söömine võib päästa tõsisest haigusest
- Suurbritannia uuring: kolmest lapsest üks pole kunagi söönud rasvast kala
- Kalast saadavad oomega-3 rasvhapped aitavad alandada diabeedi riski
- Kalatarbimine on maailmas kolmekordistunud
- Suurbritannia uuring: lapsed ei tea, mis kalast on nende kalapulgad tehtud
- Saksamaa: värske kala otseturundus kalurilt tarbijale on olnud tõhus
- Suurbritannia: missugust kala tarbijad ostaksid?