Aastaraamat "Eesti kalamajandus 2013" (Kalanduse teabekeskus, 2014)

Aastaraamat "Eesti kalamajandus 2013" käsitleb Eesti kalanduse olukorda 2013. aastal ning peamisi arengusuundi.

Kalanduse teabekeskusel on taas valminud Eesti kalamajanduse ülevaade, mis on järjekorras juba neljas. Varem on teabekeskus üllitanud 2010., 2011. ja 2012. aasta kalandusülevaated. Praegune kogumik järgib ülesehituslikult eelnevaid, andes ülevaate Eesti kalandusest 2013. aastal, seda samaaegselt ka eelnevate aastatega võrreldes.

Raamat on mõeldud kõigile, kes soovivad saada ülevaadet Eesti kalanduse seisundist – kalavaru olukord, püügimahud, kasutatud toetused jm. Käsitletakse kaugpüüki, Läänemere traalpüüki, Läänemere rannakalandust, Peipsi- ja Võrtsjärve kalapüüki, aga ka harrastuspüüki, vesiviljelust ja kalatööstust. Ülevaade on antud ka kalandustoetustest. Erinevusena varasematest kogumikest pole antud raamatu lõpus peatükki „Ihtüoloogilised ja kalanduslikud uurimisprojektid", kuna teabekeskusel on eraldi raamatuna ilmunud "Aastatel 2008–2013 valminud kalandusuuringud", mis on kõigile huvilistele kättesaadav nii paberkandjal kui ka meie kodulehel www.kalateave.ee.

Kalandus on valdkond, kus lisaks üldisele majanduskliimale on suur osakaal ka keskkonnal – seega sõltub sektori edu paljuski just looduslikest tingimustest. Läbi aastate on Eesti kaugpüügifirmade tulusaimaks püügiobjektiks olnud krevett, kelle looduslikud varud ja väljapüügid Loode-Atlandil on nüüdseks langustrendis. Varude madalseisust tulenevalt on piiratud ka paljude ookeanikalade püügikvoote. Seda enam on põhjust rõõmustada, et Eestil on oma kaugpüügifirma, kellele on krevetipüügis omistatud MSC-sertifikaat.

Rannakalureid oli Eestis ka 2013. aastal varasemaga võrrelduna samas suurusjärgus: tuhat kaheksasada kuuskümmend. Kuna see number on püsinud stabiilsena juba paar viimast aastat, on alust väita, et vanade lahkujate ja noorte alustavate kalurite suhtarv on tasakaalus. Samas püsib suundumus, et vähesed suudavad aastaringselt elatist teenida vaid kalandusega. Ikka ja jälle tuleb rannakaluritel ilmutada leidlikkust, mõtlemaks välja viise, kuidas püütud saaki väärindada, leida alternatiivseid teenimisvõimalusi rannikualade turismis või muudes merega seonduvates tegevustes. Selliste projektide teostamisel on Euroopa Kalandusfondi toetustel olnud täita hindamatu roll: nende toel on renoveeritud ja kaasajastatud rohkesti väikesadamaid, ehitatud mereäärseid majutusasutusi ning rajatud palju väikesi „tööstusi" püügisaagile lisandväärtuse andmiseks.

Rannakalurite peamised tuluallikad aastal 2013 olid taas ahven ja räim. Eriti kasvasid just ahvenasaagid, ent tõrvatilgaks meepotis võib lugeda ahvena esmakokkuostuhindade langemist võrreldes eelnenud, 2012. aastaga.

Suurimad kalakogused jõuavad endiselt kaldale traalisektori kaudu, mis moodustab ligi 80% Eesti kutselisest kalapüügist. 2013. aastal kasvas pisut meie kilukvoot, mis tänu soodsale ilmastikule õnnestus ka pea täielikult välja püüda. Kuna Eesti kaluritel on kolm modernsete külmhoonetega tootjaorganisatsiooni, on püüdjatel võimalik saaki ka ise hoiustada, realiseerimaks kala just siis, kui hind on sobiv.

Vesiviljelussektorisse lisandusid 2013. aastal mõned kalakasvatusettevõtted, millega siiski ei kaasnenud toodangu märkimisväärset kasvu. Toodangumahtudes jõuti küll taas 2009. aasta tasemele, kuid paljud kaasaegsed retsirkulatsioonisüsteemid ei toimi tänini ning EKFi toel ehitatud kasvandused pole suutnud ettenähtud tootmismahte täita. Loodame, et 2013. aastal valminud Eesti vesiviljelussektori arengustrateegia rakendumisel hakkab ka meie kodumaine kasvatatud kala üha enam tarbijateni jõudma, ning vikerforelli ja karpkala kõrval osutuvad elujõuliseks ka mitmeid uusi kalaliike kasvatavad vesiviljelusettevõtted.

Kuigi värskemad hinnangud väidavad, et harrastuspüüdjate tõepärane arv on väiksem, kui eelnevates aastaraamatutes välja toodud, on ligi sada tuhat „õngemeest" väikese rahva kohta ikkagi muljetavaldav tulemus ning harrastuskalastus kui aktiivne tervisesport puudutab Eestis pea igat kümnendat inimest.

2013. aastal vähenes küll mõnevõrra nende ettevõtete arv, kelle põhitegevuseks on kala ja teiste mereandide töötlemine, ent sektori müügitulu tervikuna siiski kasvas. Eesti kalatööstuse tugevust ja elujõulisust näitas asjaolu, et enamik ettevõtteid lõpetas majandusaasta kasumis, ka loodi juurde uusi töökohti.

Hea lugeja, sirvides kogumikku „Eesti kalamajandus 2013" võib tunduda, et see valdkond koosneb vaid kuivadest numbritest ning igavatest tabelitest ja joonistest. Tõde on sellest väga kaugel – iga konkreetse numbri taga seisab tuhandete vägagi elavate ja teotahteliste inimeste igapäevane raske töö, kellest paljudele annab kalapüük leiba juba mitmendat põlvkonda järjest. Eesti oli, on ja jääb mereriigiks, kus kalandusel on täita kindel majanduslik ja sotsiaalne roll, mida me kõik saame parimini täita just eestimaist kalatoodangut tarbides.

Aastaraamatu "Eesti kalamajandus 2013" saamiseks pöörduge kalanduse teabekeskusesse (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefon 5308 3650). Aastaraamatud on huvilistele tasuta.

Toomas Armulik
kalanduse teabekeskuse juhataja

 
Kalanduse teabekeskuse tegevus toimub "Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava" meetme 3.1 "Ühistegevused" tegevuse "Muud ühistegevused" raames.

Lae alla