Kalapüügivahendid

Vaata lubatud kalapüügivahendite loetelu ja kirjeldust

Harrastuspüügivahendid (Kalapüügiseadus § 11 lg 3):

1) spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng (krunda ehk tonka), und, käsiõng ja rohkem kui üks lihtkäsiõng;
2) harpuunipüss ja harpuun;
3) räimeõng (tohib kasutada merel – Kalapüügiseadus § 11 lg 4);
4) nakkevõrk;
5) kuni 100 konksust koosnev õngejada. Püsiasustusega väikesaare püsielanikul on lubatud kasutada kuni 300 konksust koosnevat õngejada;
6) kuurits;
7) liiv;
8) vähinatt ja vähimõrd.

Nakkevõrgu, õngejada, kuuritsa ja liivi kasutamisel tuleb arvestada samade kitsendustega, mis on nendele püügivahenditele kehtestatud kutselisel kalapüügil (Kalapüügiseadus § 11 lg 42), st vastavalt § 17 lg 1 ning § 19 lg 3 ja 4.

 

§ 17. Kalapüügi ja veetaimede kogumise eeskiri (edaspidi kalapüügieeskiri)

(1) Kalapüügikorra kõigil veekogudel ja veetaimede kogumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus kalapüügieeskirjaga.

(2) Kalapüügieeskirjaga sätestatakse:
1) kalapüügi keeluajad ja -alad;
2) kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused;
3) püügivahendite ja -viiside piirangud ja nõuded;
4) püügivahendite loetelu ja kirjeldus;
5) püütud kalade veekogus püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendite ja püügivahendite tähistamise nõuded;
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]
6) metoodika kala liigilisuse ja alamõõdulise kala osakaalu määramiseks saagis.
[RT I, 30.11.2010, 10 - jõust. 10.12.2010]

(3) Kaaspüük käesoleva seaduse tähenduses on püügiloaga lubatud kalaliigi kõrval püünisesse sattunud ja väljapüütud alamõõdulised kalad või teised kalaliigid.

(4) Vabariigi Valitsus jõustab ahvusvahelistest lepingutest tulenevad nõuded ja piirangud kalapüügile väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal Eesti liputunnistusega laevadele niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid või rahvusvahelised lepingud.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

 

§ 19. Kalapüügi kitsendamine

(1) Kalapüüki reguleeritakse kalapüügieeskirjaga ning püügimahtude, lubatud püügivahendite liikide ja püügivahendite arvu ning lubatud püügipäevade arvu või kalalaevade arvu kehtestamisega, arvestades rahvusvahelisi lepinguid ja Eesti seadusi.

(2) Kalapüügikitsenduste aluseks on teadusuuringud ja kalapüügi statistilised andmed.

(3) Kalavarude ohustatuse korral kehtestab keskkonnaminister kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul ajutised püügikitsendused. Kalakaitse- ja teadusasutuse ettepanek ei ole vajalik, kui püügikitsendus tuleneb rahvusvahelisest lepingust või selle on rahvusvahelise lepingu alusel määranud kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline organisatsioon.

(31) Keskkonnaminister võib käskkirjaga ajutiselt kehtestada kalade kudemise või suguküpsuse mitte saavutanud kalade kaitseks kalapüügi keeluajad kalaliikide või püügivahendite kaupa. Käskkiri tehakse avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja see hakkab kehtima järgmisel päeval pärast avaldamist. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka Keskkonnaministeeriumi veebilehel ning teave ajutiste püügikitsenduste kohta edastatakse suurematele erialaliitudele.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

(4) Kui rahvusvahelisest lepingust tuleneb vajadus nõudeid kalapüügile korduvalt või ajutiselt muuta, võib Vabariigi Valitsus selle õiguse delegeerida keskkonnaministrile.

(5) Keskkonnaminister võib keelata kalaliigi lossimise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise või vastuvõtmise, kui selle kalaliigi püük on keelatud.

(6) Kui veeala kohta kehtestatud kutselise kalapüügi võimalused või käesoleva seaduse § 134 lõigete 32 ja 33 alusel kehtestatud aastane lubatud saak on ammendunud 90 protsendi ulatuses, peatab põllumajandusminister sellel veealal kutselise kalapüügi. Kutselise kalapüügi võib peatada ühe või mitme maakonna, püsiasustusega väikesaare, püügivahendi, kalaliigi ja käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud kalapüügiloa osas.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

(61) Põllumajandusminister peatab kutselise kalapüügi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel käskkirjaga, mis tehakse avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käskkiri hakkab kehtima järgmisel päeval pärast selle avaldamist. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka Põllumajandusministeeriumi veebilehel ning teave kalapüügi peatamise kohta edastatakse suurematele erialaliitudele, mis ühendavad kutselise kalapüügiga tegelejaid.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

(62) Põllumajandusminister võib kutselise kalapüügi uuesti avada veealal, kus kalapüük käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt peatati, pärast kalapüügiga seonduvate andmete laekumist, kui nende andmete kohaselt ei ole kutselise kalapüügi võimalused või käesoleva seaduse § 134 lõigete 32 ja 33 alusel kehtestatud aastane lubatud saak 100 protsendi ulatuses ammendunud. Kutselise kalapüügi võib uuesti avada määratud tähtajaks ning ühe või mitme maakonna, püsiasustusega väikesaare, püügivahendi, kalaliigi ja käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud kalapüügiloa osas. Kutselise kalapüügi uuesti avamise käskkiri tehakse avalikult teatavaks ja avalikustatakse käesoleva paragrahvi lõikes 61 sätestatud korras.
[RT I, 21.12.2010, 5 - jõust. 31.12.2010]

(7) Kui Euroopa Liidu määruse kohaselt on vajalik määrata sadamad, kus on lubatud laevalt kala lossida või ümber laadida, määrab need keskkonnaminister.
[RT I 2008, 19, 133 - jõust. 23.05.2008]

Lisainfo

canakkale canakkale canakkale truva search canakkale vergi mevzuati bagimsiz denetim bagimsiz denetim web security ozurluler bilisim teknoloji sgk bagimsiz denetim bagimsiz denetim