Lubatud kalapüügivahendite loetelu ja kirjeldus

Kalapüügieeskiri

§ 2.  Lubatud kalapüügivahendid

Lubatud kalapüügivahendid on õngpüünised, allveepüügivahendid, vähipüügivahendid, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised.

§ 3.  Õngpüünised

(1) Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.

(2) Lubatud õngpüünised on:
1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga;
2) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga;
3) käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
4) vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel;
5) sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust ning võib olla varustatud vahetrossiga ja ühe kirptirguga;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
6) lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, heitenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest konksust, ning millega püügil kasutatakse kunstpeibutist;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
7) räimeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kümnest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ole suurem kui 5 mm;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
8) põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest, kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust, ning võib olla varustatud ridva ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
9) und, mis koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist või raamist või hargist või muust tarindist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega;
[RT I, 05.07.2011, 16 - jõust. 08.07.2011]
10) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]
11) õngejada, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1–23), artikli 2 punkti b alapunktis iii.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 01.01.2007]
12) [kehtetu - RT I 2006, 40, 308 - jõust. 01.01.2007]
13) [kehtetu - RT I 2006, 40, 308 - jõust. 01.01.2007]

(3) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud ning kuni kolme kuni kolmeharulise konksuga varustatud peibutis.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

(4) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks.

(5) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis.

(6) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks.

(7) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks.

(8) Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm.
[RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]

§ 4.  Allveepüügivahendid

(1) Allveepüügivahend on vahend, millega püütakse vee all viibides.

(2) Lubatud allveepüügivahendid on:
1) harpuunpüss – mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks;
2) harpuun – kidadega või ilma nendeta kuni viieharuline torkevahend, mida lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse.
[RT I 2009, 4, 31 - jõust. 19.01.2009]

§ 5.  Vähipüügivahendid

Lubatud vähipüügivahendid on:
1) vähinatt – söödastatav kuni 50 cm läbimõõduga tõstevõrk;
2) vähimõrd – söödastatav lõkspüünis läbimõõduga alla ühe meetri, millel puuduvad juhtaed ja tiivad ning mille avade arv ei ole üle kolme.

§ 6.  Nakkepüünised

(1) Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma.

(2) Lubatud nakkepüünised on:
1) nakkevõrk, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti b alapunktis i. Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
2) [kehtetu - RT I, 31.03.2015, 13 - jõust. 03.04.2015]
3) seisevvõrk – ankurdatud nakkevõrk;
4) [kehtetu - RT I, 31.03.2015, 13 - jõust. 03.04.2015]
5) raamvõrk – silmadest läbiaetud horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk;
6) võrgujada – omavahel ühendatud kaks või enam nakkevõrku.
[RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]

§ 7.  Lõkspüünised

(1) Lõkspüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud.

(2) Lubatud lõkspüünised on:
1) mõrd – juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra osad on näidatud joonisel lisas 7;
2) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]
3) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]
4) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]
5) kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam – juhtaia, karjaaia, ühe või mitme pujuse ja ühe või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis;
6) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 - jõust. 27.05.2005]
7) silmutorbik – kooniline kuni 30 cm suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis;
8) silmumõrd – kuni 0,5 m suu kõrgusega ja kuni 1 m suu laiusega vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis, millel puuduvad juhtaed ja tiivad;
[RT I 2007, 6, 33 - jõust. 28.01.2007]
9) kadiska – söödastamata, kuni 1,4 m põhja läbimõõduga ja kuni 0,6 m kõrge püünis, mille neel, kustkaudu kala siseneb püünisesse, peab olema kogu kõrguse ulatuses avatud. Püünis võib olla ankurdatud ja varustatud kuni 1 m pikkuse juhtaiaga. Kadiska tüübid on näidatud joonisel lisas 11.
[RT I, 21.06.2016, 32 - jõust. 24.06.2016]

(3) Mõrra lubatud alaliigid on:
1) avaveemõrd – mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra suus kere külge ühendatud tiiva või kariaia rakendatud osa pikkust;
2) ääremõrd – mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m;
3) rivimõrd ehk angerjarüsa – tiibadeta üldjuhul jadasse asetatav mõrd suu ja sellega ühendatud juhtaia kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks ühe või mitme pujusega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa;
4) juhtaiata mõrd – ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed;
5) jõemõrd – mõrd, mis koosneb kuni kahest mõrrakerest, juhtaiast ja tiibadest, mis ei moodusta kariaeda;
6) mõrrajada – kaks või enam samasuunaliste juhtaedade või lisajuhtaedade abil omavahel ühendatud mõrda;
7) mõrd mõrrajadas – kaks või enam samasuunaliste juhtaedadega ühendatud mõrda. Jadas võivad mõrrad paikneda ühel või mõlemal pool juhtaeda ning nende juhtaiaga ühendamiseks võib kasutada lisajuhtaedasid.
[RT I, 31.03.2015, 13 - jõust. 03.04.2015]

§ 8.  Kurnpüünised

(1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega.

(2) Lubatud kurnpüünised on:
1) põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina;
2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal;
3) kaldanoot – veonoot, millega loomus veetakse kaldale;
4) pöördnoot ehk pöörinoot – veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle;
5) liiv, mis koosneb jäigast raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist;
6) kuurits, mis koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast;
7) tõstevõrk – horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter;
8) püüvõrk – ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrksein.

§ 9.  Traalpüünised

(1) Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti.

(2) Lubatud traalpüünised on:
1) traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i;
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]
2) põhjatraalnoot – traalnoot, mis on varustatud grunttropiga;
3) pelaagiline traalnoot – traalnoot, millel grunttropp puudub;
4) agariku tragi – jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks.
[RT I 2006, 40, 308 - jõust. 23.09.2006]

(3) Grunttropp – käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus.

§ 10.  Kirjeldamata püügivahendite ja -viiside kasutamine

Käesolevas määruses kirjeldamata või põhimõttelt uute kalapüügivahendite või püügiviiside kasutamine on lubatud keskkonnaministri loal.

 

Lisainfo

canakkale canakkale canakkale truva search canakkale vergi mevzuati bagimsiz denetim bagimsiz denetim web security ozurluler bilisim teknoloji sgk bagimsiz denetim bagimsiz denetim