Kalanduse teabekeskus pakkus tuge Eesti Maaülikooli kalakasvatuse osakonnale "Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend" toimetamisel ja väljaandmisel. Tõlke eest vastutas kalakasvatuse osakond, aga oluline on ka väljaantavate raamatute hea keeleline kvaliteet ja ühene mõistetavus ning tsiteerides kalakasvatuse professorit Tiit Paaverit „... tarvis on ka õpikuid, mis annaksid algteadmised ja hoiaksid eestikeelset terminoloogiat."
Originaali tiitel:
Jacob Bregnballe. A Guide to Recirculation Aquaculture: An introduction the new environmentally friendly and highly productive closed fish farming systems.
Copenhagen, 2010
Kalanduse teabekeskus pakkus tuge Eesti Maaülikooli kalakasvatuse osakonnale "Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend" toimetamisel ja väljaandmisel. Tõlke eest vastutas kalakasvatuse osakond, aga oluline on ka väljaantavate raamatute hea keeleline kvaliteet ja ühene mõistetavus ning tsiteerides kalakasvatuse professorit Tiit Paaverit „... tarvis on ka õpikuid, mis annaksid algteadmised ja hoiaksid eestikeelset terminoloogiat."
Võtmeteemad
• Abistab kalakasvatajaid üleminekul vee korduvkasutusega vesiviljelusele
• Teeb sissejuhatuse vee korduvkasutuse tehnoloogiasse ja juhtimismeetoditesse
• Soovitab häid viise vee korduvkasutusega vesiviljelusele üleminekuks
• Kirjeldab vee korduvkasutusega süsteemi ja reovee käitlemist
• Tutvustab vee korduvkasutusega vesiviljeluse reaalsete projektide näiteid
Saateks eestikeelsele tõlkele
Eesti kliima ei ole kalakasvatuseks eriti soodus. Soojaveeliste kalade jaoks on meie veed pikalt külmad, külmaveeliste jaoks aga suvel liiga soojad.
Euroopa Liidu toel on rajatud uusi kalakasvandusi, mis kasutavad kõige tänapäevasemat, tõhusat ja keskkonnasäästlikku tehnoloogiat. Kalakasvatustehnoloogia areneb väga kiiresti. Paljud Eesti kalakasvatajad on tõsiselt ette võtnud vee korduvkasutusega kalakasvatusrajatiste ehitamise. Sellises süsteemis ringleb vesi kalabasseinide ja puhastusseadmete vahel. Vee korduvkasutuse süsteemil on looduslike veekogude ees mitu eelist: sõltumatus välistemperatuurist, mis võimaldab kalu kasvatada aasta läbi sobivaimal temperatuuril, väike veevajadus ja väiksem keskkonnakoormus, mis on Eesti keskkonnasaaste maksustamise poliitikat arvestades väga tähtis.
Kasvanduse planeerimiseks ja edasiseks edukaks majandamiseks on omanikul vaja tunda vee korduvkasutuse süsteemil põhineva kasvanduse tööpõhimõtteid. Taanis koostatud selle valdkonna käsiraamat on talle kindlasti abiks. Trükis annab hea ülevaate tänapäevasest vee korduvkasutusega kalakasvatussüsteemist. Käsitletakse selliseid teemasid nagu süsteemi komponendid, kalaliigid, projekti kavandamine ja teostamine, süsteemi töökorras hoidmine, reovee käitlemine, kalade haigused ning varasemate kogemuste näited.
Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kalakasvatuse osakond on Eestis praegu ainus koht, kus tegeldakse kalakasvatuse õpetamise ja teadusuuringutega. Alates 2002. aastast koolitatakse ka kalakasvatuse magistrante. Kalakasvatuse osakond püüab katta võimalikult paljusid erialaseid teemasid, nagu kalade geneetika ja tõuaretus, kalade tervishoid ning kalavarude taastootmine. Kõige jaoks aga osakonna 14 teadlasest, spetsialistist ja doktorandist, kellest paljud töötavad osakoormusega, ei jätku – tarvis on ka õpikuid, mis annaksid algteadmised ja hoiaksid eestikeelset terminoloogiat.
Üliõpilastele on sissejuhatav vee korduvkasutusega kalakasvatuse käsiraamat väga vajalik, seepärast algataski kalakasvatuse osakond Eurofishi lahkel loal käesoleva juhendmaterjali tõlkimise eesti keelde. Sellesse töösse on andnud oma panuse paljud osakonna töötajad ja üliõpilased.
Tiit Paaver
Eesti Maaülikooli kalakasvatuse professor
Kalanduse teabekeskuse tegevus toimub "Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava" meetme 3.1 "Ühistegevused" tegevuse "Muud ühistegevused" raames.
