Kampaaniast „Kala kõlab hästi“

11. veebruaril toimus Kultuurikatlas avaüritus kaheaastasele kalatarbimise suurendamisele orienteeritud mahukale kampaaniale „Kala kõlab hästi“. Ürituse moderaatoriks oli Divisioni loovjuht Madis Kimmel.

Maaeluminister Urmas Kruuse tegi kampaaniale põgusa sissejuhatuse, kus rääkis ka oma teekonnast algaja kalastajana ja mälestustest lapsepõlves sh kalaneljapäevast.

Ilmselt teame siinsete vete peamisi kalaliike, kuid tegelikult on neid ligi 75 liiki, päris rikkalik valik. Tõsi, osad on kaitsealused liigid ja osad oma omadustelt sellised, et „pannile“ neid väga ei pane, aga valikut, millest midagi maitsvat teha, peaks kodumaises tooraines olema piisavalt.

Kalasöömisest ja sellest, kuidas kampaaniani jõuti, rääkis Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann. Väga huvitava faktina tõi ta välja, et kala on üks kõige keskkonnasõbralikumalt toodetud loomse valgu allikas ning et on jõutud seisukohale, et kala võiks süüa suisa kolmel korral nädalas. Kampaaniameistriks valiti Division.

Pikema ülevaate kalatarbimise statistikast andis Eesti konjuktuuriinstituudi direktor Marje Josing, kes tutvustas uuringu „Kala ja kalatoodete tarbimise trendid“ tulemusi. Uuringuga on mindud tagasi kuni aastasse 2003 ehk siis statistika hõlmab viimase 18 aasta tarbimist. Kui kala tarbimine on olnud ehk väheses langustrendis, siis tarbijate rahalised kulutused kalale ja kalatoodetele on aga tõusnud. Teiste toiduainete tarbimiskoguste hulgas on kala ja kalatoodete osakaal 5 %. Vaadeldaval perioodil on kala ost liikunud rohkem kauplustesse. Väga huvitava faktina ilmnes, et neid, kes kala üldse ei tarbi, on kuni 4 %, harva sööjaid kuni 10 % ning üldiselt võime endid täiesti tublideks kalatarbijateks pidada. Olulisimaks faktoriks kala ostul on hinnatud värskust, siis maitset ning müügikoha puhtust ja alles siis parameetreid nagu hind, kala liik, roogitud, päritolumaa ja fileeritud. Lemmikkaladena (kahanevas järjestuses) on ära nimetatud lõhe, forell, heeringas, räim, kilu, koha, lest, ahven. Uuringuga saab tutvuda LINGILT

Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik tutvustas Eesti konjuktuuriinstituudilt 2020. aastal tellitud uuringut “Eesti elanike suhtumine Eestis kasvatatud kalasse", tuues välja põhilised aspektid, mis annaksid vesiviljeluse sektorile alust rahuloluks (kuigi loorberitele puhkama jäämine pole kunagi lubatud) ja need kitsaskohad, millega rohkem tegelema peaks. Eriti proovis Armulik leida uuringust neid punkte, mis vajaks tähelepanu äsja alanud kampaania “Kala kõlab hästi” valguses. Pinnas kasvatatud kala tarbimise tõusuks on soodne: ainult kolm protsenti Eesti elanikest ei söö kala üldse. Üllatavalt väike oli ka nende inimeste arv (kõigest kaks inimest sajast), kes märkisid, et neil on olnud kodumaise kasvatatud kala suhtes pretensioone. Väga julgustav on teadmine, et enamik (83-92%) inimestest peab kala juures esmatähtsaks värskust, head maitset, ohutust tervisele ja ainult 74% vastanuist vaatavad esimese asjana kala hinda. See tõdemus peaks andma õige turunduse korral eelise kodumaisele kalale, sest just kohalik kala saab alati kõige värskem olla. Alanud kampaania valguses on huvitav välja tuua, et ligi pooled eestimaalastest teadsid, et meil kasvatatakse ka angerjat ja angersäga, kuigi esimesi on ainult kahes farmis ning teisi kasvatab vaid Avo Leok. See on ilmne näide, kuidas hea ja kvaliteetne toodang saab ka ilma suure meediakärata populaarsust koguda. Uuring kinnitas, et samuti nagu kalatarbimise puhul üldiselt, on ka kasvatatud kalade peamised tarbijad eakamad inimesed. Kõige väiksem on tarbimine kuni kolmekümneste vanusegrupis ja see on väga suur ohumärk. Just sinna vanusesegmenti peaksid kampaania läbivijiad oma fookuse koondama, sest pikaajalise tulemuse saamiseks peame mõjutama neid inimesi, kes kujundavad oma praeguseid toitumise valikuid ja kes panevad aluse ka tulevase põlvkonna toiduvalikutele. Uuringust tuleb välja , et üha enam inimesi ei taha osta ümarkala, vaid pigem fileed või mingit toodet, mis on ka loogiline, sest paljudel puuduvad kogemused, teadmised ning võimalused terve kalaga ümberkäimiseks. Uuringus osalenutest vaid viis protsenti kinnitas, et neil on piisavalt informatsiooni Eestis kasvatatud kalade kohta ja peamiselt tuleb see otse kalakaupmeestelt. Seega, alanud kampaania ”Kala kõlab hästi” saab olukorda ainult paremaks teha. Ürituse moderaatoril tekkis ka hea mõte, et ehk vajaks Eesti kalakasvatus mõnda silmapaistvat persooni nn reklaamnäoks. Mõte pole paha ja väärib edasi mõtlemist. Uuringuga saab tutvuda LINGILT

Divisioni loovjuht Daniel Erik Raidjõe andis detailsema ülevaate kampaania loovideest mõlema aasta jooksul. Huvitavaks faktiks on, et digimeediumites nähtav võib mõjutada üle 70% meie toidu- ja ostuvalikust st, et isuturundus (sensoorne turundus) ajab suu vett jooksma, me sööme silmadega. Kampaania käigus tuleb igale sihtrühmale leida kõnetav viis. Kampaania jooksul esitada lihtsaid ja maitsvaid retsepte, edendatakse kalamüügikohti sh söögikohtades. Sõnumi „kala on maitsev“, selle pidev meeldetuletus avalikus ruumis ja seda vähemalt kahes keeles. Kampaania „sõjaplaan“ on kolmeosaline: 1) tekitada maitsvate roogade näitamisega isu, 2) tõestada, et kala saab lihtsalt valmistada ja 3) veenda tarbijat, et kala saab ka soodsalt süüa.

Ürituse videoesitlust on võimalik järele vaadata YouTube’i LINGILT

Kampaanialehe ja selle retseptid leiab LINGILT

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31

1

2

3

4