Blogi arhiiv

On üsna erakordne, et sel aastal on see esimene pikem kuumalaine juhtunud just jaanitulede perioodi. Traditsiooniliselt on söödud sel ajal palju liha, kuid kasvanud on selle kõrval ka kalaroogade osatähtsus. Mida aga tasub silmas pidada, et ka kodus valmistatud kalaroad oleksid turvalised süüa ja pühad mööduksid hea enesetundega?
Kalasse, kui kiiresti riknevasse toiduainesse, tuleb suhtuda tõsiselt. Häid soovitusi on palju, kuid lisame siia sellised lihtsaimad reeglid, millest ka igapäevaselt tasuks kinni pidada.
1. Ära osta kala, mille välimus mingil põhjusel ei meeldi (kas on limane, tavapärasest teist tooni, tugeva lõhnaga vmt).
2. Värske kala ostmisel valmistada see toiduks esimesel võimalusel, ka siis, kui pakendil või müügikastil on lõppkuupäevani mitu päeva aega.
3. Valmis kalatoitudel on märge „kõlblik kuni" ja pärast seda tähtaega ei ole kala enam toiduks kõlbulik (see võib veel isegi täiesti hea välja näha, kuid erinevad mikroorganismid on selleks ajaks juba aktiivselt paljuneda jõudnud).
4. Kogu toiduvalikut ei pea korraga pidulauale panema.
5. Valmistoitu ei tohiks jätta lauale kauemaks kui paar tundi, pärast nelja tundi on oht toidumürgistuseks juba väga suur ja toit tuleks ära visata. Eriti peaksid praegu toidu värskust jälgima vanurid, lapsed, lapseootel naised ja nõrgema seedimisega inimesed.
6. Söö üksnes seda, mille teekond lauale on teada ja see vastab toidukäitlemise nõuetele.
Suvi ei ole aeg, millal haige olla, seepärast paneme kõigi südamele, et hoolige oma kaaslastest ja pakkuge toiduks üksnes seda, mille ohutuses olete kindlad.

Soome Loodusvarade Instituudi (LUKE) avaldatud aruanne kinnitab, et hüljeste ja kormoranide kasvavad populatsioonid põhjustavad Läänemere regioonis väikesemahulise rannapüügi jätkumisele tõsist ohtu. Uuring viidi läbi Rootsi, Soome, Saksamaa ja Eesti Leader- ja kalanduse kohalike algatusrühmade riikidevahelise koostööprojekti raames.
Uuringust ilmneb, et Läänemere hülge- ja kormoranipopulatsioonid põhjustavad otseseid ja kaudseid kahjusid peamiselt traditsioonilisele väikesemahulisele rannapüügile. Täpsemalt, on ilmnenud kalavarude ja kalade käitumise muutused, kalasaagi vähenemine ning püügivahendite ja kalade kahjustused. Nimetatud liikide arvukus tingib vajaduse muuta kalapüügistrateegiaid ning tegema lisainvesteeringuid.
Hüljeste ja kormoranide mõju aruanne on leitav LINGILT 
Põhjalik aruanne on kättesaadav projekti kodulehel LINGILT 

Kalendriaasta teise kvartali hinnad on võrreldes talvekuude püükidega madalamad. Täpsemalt, aprill ja maikuu ongi olnud aasta madalaima kokkuostuhinnaga kuud. Hindade tõusu on oodata juulis ja augustis, millele ilmselt järgneb vähene langus ning siis saabub juba talviste püükide ja kõrgemate kokkuostuhindadega periood.
Maikuus oli madalam esmakokkuostuhind 0.05 €/kg ning kõrgeim 3.1 €/kg kohta; 2011. aastal olid need arvud vastavalt 0.1 €/kg ja 2.6 €/kg kohta ning võime nentida, et vähemalt ahvena puhul on maikuus toimunud positiivne hinnatrend.

mai ahven eo

Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT

hinnamuutus ahven

Viimase andmete võrdlemise ajal eeldasime, et aprillikuus toimunud vähene positiivne hinnatrend püsib või jäävad hinnad enam-vähem samale tasemele, siis üldvisuaalselt ongi hinnatase suures plaanis jäänud samaks. Mis iseenesest oli ka ootuspärane, kuna ka kümme aastat tagasi olid esmakokkuostuhinnad võrreldes aprillikuuga samas suurusjärgus.

mai koha eo

Kõrgeim esmakokkuostuhind oli 5.5 EUR/kg ja madalaim 0.3 EUR/kg; seevastu kümme aastat tagasi oli kõrgeimaks esmakokkuostuhinnaks 6 EUR/kg, madalaim 0.5 €/kg.
Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT

hinnamuutus koha

 


Ilmselt pole väga palju neid, kes põhikooli, aga ka gümnaasiumi lõpetades teavad, mis on just see eriala, mis südame põksuma paneb. Samuti on valik nii kutse- kui ka kõrghariduses sedavõrd mitmekesine, et kitsamad suunad võivad jääda muu info hulgas märkamata. Mida aga pakutakse haridusmaastikul kalanduse valdkonnast huvitatuile, kes soovivad just kalandusvaldkonnas vahetult tegutseda?

Põhikooli lõpetanutele pakub Järvamaa Kutsehariduskeskus sessioonõppes kalakasvataja erialal õppimist. Õpe kestab üks aasta. Õppesessioonide ajad ja muu seda eriala tutvustav info on juba avalik LEHEL.

Gümnaasiumi lõpetanuil on hea võimaluse loonud Eesti Maaülikool, kus on võimalik õppida kalandus ja rakendusökoloogia erialal nii bakalaureuse- kui ka edasi siis magistrõppes (3+2 õppeaastat). Õpe toimub üksnes päevase õppetöö vormis ja täpsem teave eriala kohta on LEHEL.

Võimalusi kalandusega seonduvaks õppeks on rohkem; kuigi eraldi kalateaduse eriala Tartu ülikoolis bakalaureuseõppes avatud ei ole, on nt bioloogia ja elustiku kaitse eriala sedavõrd laiapõhjaline, et kui huvi kalanduse vastu suurem, siis edasiõppimine ja soov teha antud suunal teadustööd on see võimalik juba magistri- ja doktoriõppe raames.
Samuti väärib äramärkimist Tallinna Tehnikaülikooli Mereakadeemia, kes sel vastuvõtuperioodil ei ole kalanduse erialadele vastuvõttu korraldanud, kuid suure tõenäosusega on edaspidi eeldatavalt üle aasta võimalik vähemalt ühel eriala õppima asuda (Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel võiks selleks olla nt kalanduse tehnoloogiate majandamine ja juhtimine).
Tallinna Ülikool pakub võimalust bioloogia erialal õppimiseks, kus kalanduse ja veelustiku õpe on üsna põgus, kuid arvestades seda, et just Tallinna ülikoolist tuleb meie koolidesse märkimisväärne arv õpetajaid, siis ka antud info ei ole üleliigne.

Soovime kõigile alustajatele visadust saamaks uusi ja kasulikke teadmisi ning jätkuvat huvi kalanduse vastu!

Teabekeskus on värskendanud kalurite kontaktandmeid ning uuest voldikust on hõlpsasti leitavad nii kalanduspiirkondades kala ja kalatoodete müügiga tegelevate isikute kontaktandmed, aga ka Eesti kalanduspiirkondade info.
Veebiversioonis on klikatavad telefoninumbrid nt nutitelefonis helistamise otsevalikuks ja isiku nimi, et avada kas koduleht või Facebooki leht, kui need on olemas. Iga isiku kohta on välja toodud, millist kala võiks temalt küsida, kas on see siis värske kala, suitsukala või hoopis kalatooted.

Värskeim kala tuleb ikka otse kaluritelt!
Voldik on leitav LINGILT

Andmeid võrreldes ilmneb, et kui esimeses kvartalis oli käesoleval aastal valdavalt madalam hind kui kümme aastat tagasi, siis aprill on nüüd see kuu, kus üldvisuaalselt võiks nentida vähest kokkuostuhinna tõusu. Loodame, et see positiivne trend jätkub ka järgmistel kuudel. Etteruttavalt võib öelda, et maikuus on hinnatase olnud sama, mis aprillis.

eo koha aprill

Kõrgeim hind (5.5 EUR/kg) oli taas Pärnumaal, kõige madalamat hinda esines aga Viljandimaal (0.8 EUR/kg); seevastu kümme aastat tagasi oli kõrgeimaks esmakokkuostuhinnaks 6.14 EUR/kg, madalaim 0.5 €/kg.

Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT

hinnamuutus koha

Kalanduse teabekeskusel täitus 1. aprillil esimene olulisem tööjuubel ning selle puhul kutsusime huvilisi viktoriinis osalema ja oma teadmised meist ja meie tegemistest proovile panema. Viktoriini küsimustele sai vastata 7. maini.
Rõõm on teatada, et lisaks aktiivsele osavõtule oli õigesti vastajaid palju ning nende vahel loositi välja auhind – spinningukomplekt. Loosiõnn naeratas osalejale Agne L. ja võitjaga võetakse ühendust.

Nüüd aga kommenteeritud õiged vastused:
1. Kalanduse teabekeskus asub Pärnus Lootsitornis.
Asukoha aadress on Kalda 1a, 80011 Pärnu

https://kalateave.ee/et/ktk/kontakt

2. Millist kalandussündmust kalanduse teabekeskus ei korralda? Rahvusvaheline rändekalade joonistusvõistlus.

Joonistusvõistluse korraldajad on WildlifeForever koostöös World Fish Migration Foundationiga ja Eestis vahendab Keskkonnaamet.

https://kalateave.ee/et/uudised/9505-rahvusvaheline-kalade-joonistusvoistlus-ootab-osalema

3. Kui nooreks sai kalanduse teabekeskus 1. aprillil 2021? 10-aastaseks.

Teabekeskus alustas tegevust aprillis 2011 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juures.

4. Mida kujutab kalanduse teabekeskuse logo? Kalakujusse peidetud @-märki.

https://kalateave.ee/images/2020/03/24/kalateave-logo-.png

5. Mis nimetusega fototuvastusel kalamääraja on kalanduse teabekeskusel valmimas? Kalaaju.
Veebirakendus KalaAju määrab fotolt kalaliigi.

https://kalateave.ee/et/2-uncategorised/9551-kalaaju-uleslaadimise-vorm

6. Millised järgmisest loetelust on kalanduse teabekeskuse väljaantavad kala-aabitsad? "Väike kala-aabits" ja "Meie pere kala-aabits".

"Meie pere kala-aabits" kõigile eesti keeles lugemaõppivatele lasteaedade lõpurühmade lastele ja "Väike kala-aabits" keelekümbluseks koolieelsete lasteasutuste viimastes rühmades käivatele vene keelt emakeelena kõnelevatele lastele.

https://kalateave.ee/et/teadus-ja-arendustegevus/trukised/8810-vaike-kala-aabits-trukised

https://kalateave.ee/et/teadus-ja-arendustegevus/trukised/239-2017-trukised-arhiiv/7841-meie-pere-kala-aabits-lasteaedade-lopuruhma-lastele

7. Mis on kalanduse teabekeskuse Facebooki nimilause? Kes siis kala ei söö.

https://www.facebook.com/Kalateave

8. Kalanduse teabekeskus korraldab 30. septembrini 2021 lastele ja noortele suunatud kalanduse fotokonkurssi.

Fotokonkurss "Kalandus fotosilmas"

http://www.fotokonkurss.ee/

Teabekeskus tänab kõiki osalejaid.

Kui aasta esimese kvartali võrdluse juures oli enamikes piirkondades ahvena esmakokkuostuhind tõusutrendil, siis aprilli puhul, mis ka varasemalt on olnud madalama ostuhinnaga kuu, oli see märgatavalt madalam isegi kümne aasta tagusest hinnast. Kalendriaasta teise kvartali hinnad on võrreldes talviste püükidega olnud madalama kokkuostuhinnaga, kuid võinuks ju eeldada, et vähemalt ületab see 2011. aasta hindasid, mida paraku ei ole toimunud. Kõige madalam esmakokkuostuhind oli 0.3 €/kg ning kõrgeim 4 €/kg kohta.

eo ahven aprill

Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT
hinnamuutus ahven

PERK ehk püügiandmete esitamise rakendus kutselistele ranna- ja sisevete kaluritele pakub võimalust esitada kohustuslikke kalapüügiandmeid jooksvalt ja elektrooniliselt.
Et suurendada PERKi rakenduse igapäevaste kasutajate ringi, korraldab Kalanduse teabekeskus esmalt kaks koolitust.

Esimene koolitus toimus 4. mail ning selle sihtrühmaks olid kalanduspiirkondade esindajad, kes on valmis kaluritele läbi õpperakenduse võimalusi tutvustama. PERKi õpperakendus võimaldab kaluritel tutvuda PERKi võimalustega andmeid tegelikult andmebaasidesse esitamata.
Teine koolitus toimub 12. mail ning sellele on oodatud osalema Maaeluministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti ning kalanduse teabekeskuse esindajad.

Koolitusi viivad läbi PERKi kasutamise e-õppemooduli arendajad Marko Peterson ja Ott Aid.

Teavet rakenduse eesmärkide, võimaluste ja kasutusõiguse taotlemise kohta saab Põllumajandus- ja Toiduameti LEHELT

PERK õpperakenduse on leitav LINGILT, ning sellele ligipääsu saab nii koolitusel osalenud piirkondade esindajailt kui ka Kalanduse teabekeskusest.

Lehekülg 2 / 4

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

26

27

28

29

1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

1

2

3

4

5

6

7