-
Kalatelk õppepäeval RäimeWest 2015
Kalanduse teabekeskus taasosales 16. mail Tõstamaa vallas Lao sadamas meie rahvuskalale räimele pühendatud õppepäeval RäimeWest 2015.
Merebioloog Jüri Tensoni kaasjuhendamisel jagus teavet Eesti vete kalaliikidest järjestikku kolmandat aastat - ka 2013. ja 2014. aastal oli teabekeskuse töörühm esindatud kalatelgiga, kus oli võimalus testida oma teadmisi erinevatest kaladest ja teistest veeasukatest ning tutvuda kalade bioloogia ja anatoomiaga. Huvilised said ülevaate ka teabekeskuse tegemistest: välja antud üllitistest-veebirakendustest ning koolitus-nõustamistegevusest.
Fotod ja videod toimunud RäimeWestidest:
2015 pildid 1... (Toomas Mitt) | pildid 2... (Urmas Reinfeldt)| Õhtulehe pildid | Pärnu Postimehe galerii
2014 (Toomas Mitt)
2014 video (Toomas Mitt)
2014 video (Madis Veskimägi)
2013 video (Madis Veskimägi)
2013 (Toomas Mitt)
-
Kalanduse teabekeskus, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit: Vähikasvatajate teabepäevad 17.04.-18.04.2015
Kalanduse teabekeskus koostöös Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liiduga korraldas 17.-18. aprillil Saaremaal Suure Tõllu Puhkekülas teabepäevad Eesti vähikasvatajatele, kus osales üle 30 vähi- ja kalakasvataja ning valdkondlike sidusasutuste esindaja.
Teabepäevade käigus tutvuti aktuaalsete ettekannetega vähikasvatuse perspektiividest, arutati vastastikuse koostöö edendamise võimalusi, väisati Saaremaa vähikasvandusi.
Teemad ja lektorid
-
-
„Ülevaade jõevähi varudest ja olukorrast Eesti avalikes veekogudes"
Margo Hurt, Eesti Maaülikool
-
-
-
„Geosünteetiliste materjalide kasutamine tiikide ehitamisel" Firestone Building Products Belgia esindus ja Gerri Kulp, OÜ Vertes juhataja
-
-
-
Doktoritöö raames valminud uuringu "Jõevähi geneetilisest struktuurist jamorfoloogilistest näitajatest" tulemuste tutvustus. Uuringutulemustel põhinevad soovitused vähikasvatajatele
Katrin Kaldre, Eesti Maaülikooli doktorant
-
-
-
Ülevaade Eesti vähikasvatusest: möödanik, hetkeseis ja tulevikuprognoosid
Hannes Ulmas, Põllumajandusministeeriumi turukorralduse ja kaubanduse büroo juhataja
-
Ajakava avaneb SIIN
-
Uuringute „Valgulised pigmendid Läänemere punavetikast: sisaldus ja eraldamisvõimalused“ ja „Polüsahhariidide eraldamine punavetikate looduslikust segust“ tulemuste tutvustamine 06.04.2015
Uuringute tulemusi tutvustav esitlus
Tallinna Ülikooli Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi vanemteadur Rando Tuvikesel on Kalanduse teabekeskuse tellimusel valminud uuringud „Valgulised pigmendid Läänemere punavetikast Furcellaria lumbricalis: sisaldus ja eraldamisvõimalused" ja „Polüsahhariidide eraldamine punavetikate Furcellaria lumbricalis ja Coccotylus truncatus looduslikust segust".
6. aprillil tutvustas vanemteadur Rando Tuvikene valminud uuringute tulemusi Tallinna Ülikooli Astra õppehoone ruumis A-006. Ettekannetele järgnes arutelu uuringutulemuste rakendusvõimalustest.
-
Kalanduse teabekeskus, Eesti Maaülikool: teabepäev karpkalakasvatuse tehnoloogiatest 31.03.2015
Esitlusmaterjalid:
Karpkalakasvatuse tehnoloogia täiustamise katseuuring (Eesti Maaülikool, 2015)
Kalanduse teabekeskus koostöös Eesti Maaülikooliga korraldas 31. märtsil Eesti maaülikooli Metsamajas teabepäeva karpkalakasvatuse tehnoloogiatest.
Teabepäeval osalesid kalakasvatajad, kalandusteadlased, kalakasvatuse eriala magistrandid ja üliõpilased, valdkonda kureerivate ametiasutuste esindajad.
Põhiteemad:
1. Karpkalakasvatuse tehnoloogia täiustamise katseuuringu tulemused - Heiki Jaanuska, Eesti Maaülikool
Alateemad:
-
- Karpkalavastsete soetus Tšehhi Vabariigist.
- Karpkalavastete söötmiskatsed kinnises süsteemis erinevate toitmisskeemidega.
2. Karpkalasöötade võrdluskatsed - Heiki Jaanuska, Eesti Maaülikool
3. Akvapoonikast ja läbiviidud katsetest kompenseerida kaaliumipuudust lehtpuutuhaga - Rinaldo Rüütli, Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž
- Arutelu „Kohavaru olukord ja kavandatavad kaitsemeetmed“ Pärnumaa kalurkonnale ja kalandusettevõtjatele 17.03.2015
Esitlusmaterjalid:
"Koha Pärnu lahes" - Ulvi Päädam, Keskkonnaministeeriumi peaspetsialist
"Kohavaru olukord ja kavandatavad kaitsemeetmed" - Redik Eschbaum, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, rannikumere ja kalanduse töörühma juhataja
Arutelu teemal „Kohavaru olukord ja kavandatavad kaitsemeetmed" toimus 17. märtsil kell 13.00-15.30 Kalanduse teabekeskuse nõupidamisteruumis.
Arutelul osalesid Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni esindajad, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased, Pärnumaa kalurkonna esindajad ja kalandusettevõtjad.
Käsitletavad teemad:
-
- Ülevaade kohasaakidest kuude ja püügivahendite lõikes viimase kolme aasta vältel – Keskkonnaministeeriumi esindajad
- Kohavarude seisund ja selle dünaamika – Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased
- Kohavarudele laienevad võimalikud kaitsemeetmed – Arutelu
Kohavarude kaitse arutelu memo
Samal teemal veel:
19.03.2015 Pärnu Postimees, Tõnu Kann: Pärnu lahte ootavad ees uued kalastuspiirangud
Koolitus- ja nõustamistegevus kalendrikuude ja -aastate lõikes on täiendavalt kajastatud allpool. Meie tegemistega on võimalik tutvuda ka SIIN või meie kodulehel kalendris Koolitused & Sündmused.
- Teabepäev "Kalapüügiseaduse muudatused. Püügiandmete esitamise kord" 18.02.2015 Harjumaa kalanduspiirkonnale
Esitlusmaterjalid:
-
- Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra muudatused - Ain Soome, Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja
- Püügipäeviku näidis
- Kalapüügiseaduse ja seonduvate sidusaktide muudatused- Kaire Märtin, Keskkonnaministeeriumikalavarude osakonna juhataja
- Kalapüügieeskirja muudatused - Liivika Näks, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist
- Kalapüügiseaduse rakendamine praktikas - Indrek Ulla, Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna juhataja
- Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete elektroonilise esitamise võimalused - Gunnar Lambing, Põllumajandusministeeriumi kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo juhataja
Kalanduse teabekeskus korraldas 18. veebruaril kalapüügiseaduse muudatusi ja püügiandmete esitamise korda tutvustava teabepäeva MTÜ Harjumaa Kalandusühingu liikmetele, kutselistele kaluritele ja kalandusettevõtjatele.
Kalapüügivaldkonda reguleerivate õigusaktide muudatusi selgitasid ja osalejate küsimustele vastasid Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni esindajad.
- Teabepäev "Kalapüügiseaduse muudatused. Püügiandmete esitamise kord" Võrtsjärve kalanduspiirkonnale 04.02.2015
Kalanduse teabekeskus korraldas 4. veebruaril kalapüügiseaduse muudatusi ning püügiandmete esitamise korda tutvustava teabepäeva MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkonna liikmetele, kutselistele kaluritele ja kalandusettevõtjatele.
Kalapüügivaldkonda reguleerivate õigusaktide muudatusi selgitasid ja osalejate küsimustele vastasid Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni esindajad.
Esitlusmaterjalid:
-
- Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra muudatused - Ain Soome, Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja
- Kalapüügiseaduse ja seonduvate sidusaktide muudatused - Kaire Märtin, Keskkonnaministeeriumikalavarude osakonna juhataja
- Kalapüügieeskirja muudatused - Liivika Näks, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist
- Kalapüügiseaduse rakendamine praktikas - Indrek Ulla, Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna juhataja
- Kalanduse teabekeskus asub Pärnu renoveeritud lootsitorni (hoone avamine 30.01.2015)
Reedel, 30. jaanuaril kell 14 avati Pärnu Vallikraavi ääres renoveeritud ajalooline lootsitorn, kus tegutseb kalanduse teabekeskus. Renoveerimistööd läksid maksma ligi 250 000 eurot.
„Kalanduse teabekeskuse paiknemine Vallikraavi suudmes vanas lootsitornis on eriti sümboolne, sest asume Pärnu südalinnas, seega Eesti rannakalanduse keskmes,“ ütles kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik.
Kalda 1A asuva lootsitorni renoveerimist alustati mullu kevadel. Tööde käigus vahetati välja pehkinud seinapalgid, talad, põrandad ja hoone sai uue välisvoodri. Tööruumideks ehitati ümber hoone kelder. „Senistele ruumidele lisandus veel seminarisaal, mida saame kasutada kalandussektorile ja tarbijatele suunatud koolitusteks,“ lisas Armulik.
Samal teemal:
Maalehe 31.01.2015 blogi, Urmas Saard: Pärnu vana lootsitorn on uuendatud ja avatud
Maaleht, 30.01.2015: Kalanduse teabekeskus saab renoveeritud Pärnu lootsitornis uued ruumid
- Konverents "Sinise majanduskasvu potentsiaal Eesti rannikumeres" 29.01.2015 Tallinnas
Kalanduse teabekeskus korraldas 29. jaanuaril konverentsi "Sinise majanduskasvu potentsiaal Eesti rannikumeres".
Konverentsi ettekanded:
"Eesti võimalused sinise majanduskasvu nišivaldkondades" – Jüri Sakkeus, Tallinna Ülikool, Eesti Tuleviku-uuringute Instituut
"Vesiviljelus – mereressursside tasakaalustatud kasutamine" ("Aquaculture - balanced use of marine resources"), ettekande fookuses on karbid – Mads Anker van Deurs, NordShell
"Sinise majanduskasvu võimalused Taani vaates" ("Blue Growth From a Danish Perspective"), ettekande fookuses on väheväärtuslik kalatoore – Caroline P. Baron, Technical University of Denmark, National Food Institute
"Vesiviljelus biomajanduse raamistikus – arengud Põhjamaades" ("Aquaculture in the Bioeconomy framework – Nordic developments"), ettekande fookuses on vetikad – Leivur Gilli Trónd, Danish Technological Institute, Biomass and Biorefinery
"Ravimuda kasutamise potentsiaalist" – Viiu Tuulik, Tallinna Ülikool, Haapsalu Kolledž, Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus
Kokkuvõte sinikasvu hetkeseisust ja tulevikuperspektiividest
Samal teemal:
Eesti Rahvusringhääling, 30.01.2015: Eesti vesiviljeluse potentsiaal on kasutamata
Postimees, 29.01.2015, Eestis on merega seotud potentsiaali vähe ära kasutatud
Põllumajandusministerium, 29.01.2015, Konverentsil vaetakse Eesti rannikumere majandamise võimalusi
Septembris 2012 võttis Euroopa Komisjon vastu teatise „Sinine kasv – võimalused mere ja merenduse jätkusuutlikuks kasvuks" ("Blue Growth – Opportunities for Marine and Maritime Sustainable Growth"). Sinise majanduskasvu eesmärk on leida võimalused, parandamaks Euroopa Liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet, ressursside tõhusamat kasutust, töökohtade loomist ning uute kasvuallikate leidmist, samaaegselt kaitstes ja säilitades looduslikku mitmekesisust ja merekeskkonda.