"Eesti keskkonnanäitajad 2012" on raamat, mis annab keskkonnaindikaatorite põhjal
lühiülevaate Eesti keskkonnaseisundist.

Struktuurilt jaguneb raamat 11 plokiks – taustanäitajad, maavarad, kalastik, ulukid, vesi, mets, elurikkus, välisõhk ja kliima, jäätmed, keskkond ja tervis ning rahastamine. Enamik temaatilisi plokke koosneb kas üksikult võib kombineeritult kolme tüüpi näitajatest: survenäitajatest, seisundinäitajatest ja meetmenäitajatest. Iga näitaja puhul on selle tüüp välja toodud, samuti on enamike näitajate juures välja toodud sellega seostuvad olulisimad keskkonna- või taustanäitajad.

Lühiülevaade kalandust käsitlevatest teemadest

3. Kalandus (lk 19-25)

Kalapüük Läänemerest (lk 20)

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030:
• säilitada hoolimata töönduspüügi survest kalavarude suutlikkus end looduslikult taastoota.

Peamiste töönduslike kalaliikide majandamisel lähtutakse kalavarude olukorrast, kuid mõne liigi puhul hinnatakse senist varude kasutamist ebaratsionaalseks.

:)   Tursa saagikus on suurenenud.
:Ι   Kilu ja räime väljapüüki on viimastel aastatel kärbitud, et tagada kalavarude stabiilne seisund.
:(   Nii ahvena kui ka Pärnu lahe kohavaru majandamist hinnatakse ebaratsionaalseks.
:(   Meritindi saaki on vähendanud ülepüük ja ebasobivad kudemistingimused.

Kalapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest (lk 21)

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030:
• säilitada hoolimata töönduspüügi survest kalavarude suutlikkus end looduslikult taastoota.

Tulenevalt kalavarude olukorrast püütakse Peipsi järvel enim ahvenat, koha ja latikat, samal ajal on
külmaveeliste kalade saagid madalseisus.

:Ι   Sooja- ja mõõdukaveeliste kalade (koha, ahven, latikas, särg, kiisk, haug) saagid on keskmisel või heal tasemel.
:(   Külmaveeliste kalade (rääbis, siig, luts, tint) saagid on endiselt madalseisus.

Kalavarude olukord Läänemeres (lk 22)

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030:
• tagada kalavarude hea seisund.

Enamiku kalavarude seisund Eesti rannikumeres on hea või stabiilne.

:)   Kilu- ja Liivi lahe räimevaru on heas seisus.
:(   Läänemere avaosa räimevaru on madalseisus.

Kalavarude olukord Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves (lk 23)

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030:
• tagada kalavarude hea seisund.

Peipsi külmaveeliste kalaliikide varud on jätkuvalt madalseisus, teiste liikide seisund on keskmine või hea.

:)   Ahvena- ja latikavarud on heas seisus, haugivaru seisund on paranemas.
:Ι   Kohavaru seisund on rahuldav, särjevaru on keskmisel tasemel.
:(   Tindivarud on madalseisus ja varude taastumine kaheldav.

Läänemere rahvusvaheliselt reguleeritud kalaliikide püügikvoodid (lk 24)

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030:
• lähtuda kalavarude majandamisel ökosüsteemist kui tervikust.

Tagamaks kalavarude head seisundit, on peamiste töönduslike kalaliikide püügikvoodid viimastel aastatel vähenenud.

:Ι   Viimastel aastatel on räime ja kilu püügikvootide langus tingitud uuest lähenemisest kalavarude ratsionaalsemal majandamisel.
:(   Läänemere lõhevarude madalseisu tõttu on lõhe püügikvoot aasta-aastalt vähenenud.

Püügikvoodid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest (lk 25)

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030:
• lähtuda kalavarude majandamisel ökosüsteemist kui tervikust.

Peipsi järve püügikvoodid peegeldavad järve kalavarude olukorda – viimastel aastatel on enim kasvanud ahvena kvoot, samal ajal on tindi kvoot vähenenud praktiliselt olematuks.

:Ι   Ahvena kvoot on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud, kuid 2012. aastaks vähenes kvoot järsult.
:(   Peipsi tint on järvest praktiliselt kadunud ja püügikvoot olematu.

5. Vesi

Vooluveekogude ökoloogiline seisund (lk 34)

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030:
• saavutada jõgede hea seisund ning hoida jõgesid, mille seisund on hea või väga hea.

Kolmveerand Eesti vooluveekogudest on heas ja u 20% kesises seisundis.

:)   Asulate ja tööstuse heitvee põhjustatud reostuskoormus on vähenenud ning jõgede veekvaliteet ja fütobentose ning põhjaloomastiku seisund on paranenud.
:Ι   Peamiselt maaparanduse ja paisude põhjustatud hüdromorfoloogilisest survest sõltuva kalastiku seisund on Eesti jõgedes püsinud muutumatuna.
:(   Põllumajanduse mõju kajastav jõgede lämmastikusisaldus on viimasel kümnendil pisut tõusnud.

Järvede ökoloogiline seisund (lk 35)

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030:
• saavutada järvede hea seisund ning hoida järvi, mille seisund on hea või väga hea.

Umbes 2/3 seiratud väikejärvedest on heas seisundis.Peipsi järve seisund on kesine ning Pihkva järvel halb.

:)   Järvede reostuskoormus on vähenenud, mitme väikejärve seisund on paranenud.
:Ι   Viimastel aastatel on inimmõju järvedele stabiliseerunud ja nende seisund sõltub enam erinevate aastate ilmastikutingimustest.
:(   Ligikaudu kolmandik väikejärvedest on kesises seisundis, Pihkva järve, Harku järve ja Vööla mere seisund on halb.

7. Elurikkus

Euroopa Liidu loodusdirektiivi elupaikade seisundi hinnang (lk 47)

Looduskaitse arengukavast aastani 2020:
• tagada liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus ja elupaikade toimimine ühtse ökoloogilise võrgustikuna.

Kõige soodsamas seisundis on mere- ja rannikuelupaigad, kõige kehvem on mageveekogude ja soode (v.a rabade) seisund.

:)   Ligi pooled Eesti elupaigatüüpidest on soodsas seisundis (42%), soodsamas seisundis on ranniku- ja mereelupaigad.
:(   Pooled Eesti elupaigatüüpidest on kas ebapiisavas (35%) või halvas (15%) seisundis, kõige kehvemas seisundis on mageveekogud ja sood (v.a rabad).

10. Keskkond ja tervis

Ohtlikud ained Läänemere kalades (lk 72)

Keskkonnastrateegia aastani 2030:
• saavutada ja hoida rannikuvee head seisundit; saasteainete sisaldus toiduainetes peab olema inimese tervisele ohutu.
HELCOM:
• vähendada ohtlike ainete sisaldust Läänemeres kas loodusliku tausta tasemeni või nullini inimtekkeliste sünteetiliste ainete puhul.

Ohtlike ainete sisaldus Läänemere kalades ei kujuta ohtu neid tarbivate inimeste tervisele.

:)   Võrreldes 1990. aastatega on enamiku ohtlike ainete sisaldus kalades vähenenud.
:(   Viimastel aastatel on ohu märgiks mõne raskmetalli suurenenud sisaldus räime maksas.