Aastaraamat "Eesti kalamajandus 2012" käsitleb Eesti kalanduse olukorda 2012. aastal ning peamisi arengusuundi.
Kalanduse teabekeskusel on taas rõõm anda välja Eesti kalamajandust kajastav aastaraamat ning tõdeda, et vaatamata kõigile raskustele – nii looduslikele kui ka majanduslikele – on tegu siiski elujõulise majandusharuga.
Raamat on mõeldud kõigile, kes soovivad saada ülevaadet Eesti kalanduse seisundist – kalavaru olukord, püügimahud, kasutatud toetused jm. Käsitletakse kaugpüüki, Läänemere traalpüüki, Läänemere rannakalandust, Peipsi- ja Võrtsjärve kalapüüki, aga ka harrastuspüüki, vesiviljelust ja kalatööstust. Ülevaade on antud ka kalandustoetustest ning mahukamatest teadusprojektidest.
Kuigi 2012. aastal vähenesid meie kaugpüüdjatele mõeldud krevetikvoodid Atlandil, on heameel leida Eesti edukaimate ettevõtete nimekirjast ka kaugpüügiga tegeleva kalafirma nime. Peale selle kahandati varude seisukorrale tuginedes ka Eesti kaluritele määratud kilu- ja räimekvooti Läänemerel, nagu eelmistelgi aastatel, ent õnneks tasakaalustasid seda tõusnud kalakokkuostuhinnad.
Paljude eestlaste silmis on kalanduse võrdkujuks just rannakalur ja kalandussektori seisundit hinnatakse rannakalanduse järgi. Viimasel kolmel aastal on rannakalurite arv olnud suhteliselt püsiv ning me näeme rõõmuga lisandumas nooremaid ja edumeelseid inimesi. Samal ajal ei saa me üle murest, et Eesti kalurkond vananeb ning et konkurentsis püsimiseks tuleb aina tihedamini anda saagile lisandväärtust, lisaks leida üha uusi ja uusi kõrvaltegevusi klassikalise kalapüügi kõrvale. Nagu 2010. ja 2011. aastal, põhinesid rannakalanduse tulud ka 2012. aastal kolmel liigil: ahvenal, räimel ja kohal. Erinevalt kahest eelnevast aastast oli aga meie rahvuskala rannakaluritele nüüd ühtlasi kõige tulusam püügiobjekt.
Valdkond, millest rääkides saab kiidelda aina suurenevate arvudega, on harrastuskalapüük. Üha rohkem eestimaalasi on leidnud selles tervislikus tegevuses endale lemmikhobi. Seepärast kasvavad ka summad, mida tehakse harrastuspüügiga seotud kulutusteks, ja summad, mis laekuvad püügitasude eest riigikassasse.
Küll oleks hea, kui raamatu koostajad saaksid öelda, et just aasta 2012 oli see aasta, mil Eesti vesiviljelussektor tegi suure arenguhüppe ja paljud Euroopa Kalandusfondi toetuste abil rajatud kasvandused alustasid täisvõimsusel tootmist. Kahjuks midagi sellist ei juhtunud. Meie kasvandustes toodetud kalakogused jäid endisele tasemele, aga me loodame, et peagi ilmneb selleski valdkonnas märgatav edasiminek.
Oma elujõulisust näitas Eesti kalatööstus: kala töötlevate ettevõtete arv ja nende müügitulu suurenes. Valdav osa ettevõtteid lõpetas 2012. aasta kasumiga, küll aga kahanesid võrreldes eelmise aastaga investeeringud põhivarasse. Märk kalatööstuse tugevusest on asjaolu, et kui kvootide vähendamine tekitab toorainepuuduse, ostetakse üles Soome traallaevaettevõtteid, mistõttu suur osa põhjanaabrite kalast jõuab Eesti töötlejateni.
Ärgem unustagem, et Eesti kalanduse nägu ei kujunda mitte ainult need inimesed, kes iga päev kala püüavad, töötlevad või müüvad. Valdkonda kureerib kaks ministeeriumit, kontrollib mitu järelevalve- ja tugiteenistust ning oma teadmiste ja uuringutega panustavad kõrgkoolid ja teadusasutused. Ja tegelikult saab meie kalanduse käekäiku väga suuresti mõjutada iga eestimaalane sellega, kui ta oskab väärikalt hinnata kodumaist kala nii vees kui ka pannil.
Ma usun, et aasta 2012 oli Eesti kalamajandusele parajalt tegus ja pakkus võimalusi end proovile panna. Käesolev trükis aitab saada sellest aastast põgusa ülevaate.
Aastaraamatute "Eesti kalamajandus 2012" ja "Eesti kalamajandus 2011" saamiseks pöörduge kalanduse teabekeskusesse (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefon 5308 3650). Aastaraamatud on huvilistele tasuta.
Toomas Armulik,
kalanduse teabekeskuse juhataja
Kalanduse teabekeskuse tegevus toimub "Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava" meetme 3.1 "Ühistegevused" tegevuse "Muud ühistegevused" raames.