Aastaraamat "Eesti kalamajandus 2011" (Kalanduse teabekeskus, 2012)

Aastaraamat "Eesti kalamajandus 2011" käsitleb Eesti kalanduse olukorda 2011. aastal ning peamisi arengusuundi.

Sellesse raamatusse on koondatud andmed, mis iseloomustavad Eesti kalamajandust aastal 2011. Põhirõhk on pandud võrdlusele 2010. aastaga. Varasema ajaga kõrvutatakse andmeid pisut vähem, sest mullu ilmunud kogumikus "Eesti kalamajandus 2010" anti ülevaade muu hulgas just vahepeal kajastamata jäänud aastatest. Küll aga on püütud tabelites ja graafikutes säilitada varasemate aastate andmeid, sest eelmine kogumik ei pruugi kõigile huvitatutele enam kättesaadav olla.

Raamat on mõeldud kõigile, kes soovivad saada ülevaadet Eesti kalanduse seisundist – kalavaru olukord, püügimahud, kasutatud toetused jm. Käsitletakse kaugpüüki, Läänemere traalpüüki, Läänemere rannakalandust, Peipsi- ja Võrtsjärve kalapüüki, aga ka harrastuspüüki ja vesiviljelust. Ülevaade on antud ka kalandustoetustest ning mahukamatest teadusprojektidest.

Nagu eelnevatel aastatel, ei olnud ka 2011. aastal tingimused meie kaluritele soodsad. Peamiste traalpüügi objektide – kilu ja räime – kvoodid langetati kalavarude üldise vähenemise tõttu viimaste aastate madalaimale tasemele. Kilu kvoot oli kõigest 36 734 tonni, mis on ligi neljandiku võrra vähem kui aasta varem, ja räime kvoot koos rannapüügiga 27 978 tonni. Mõningal määral korvas saagi vähenemist kala kokkuostuhindade tõus, kuid teisalt kasvasid kütuse-, energia- ja tööjõukulutused. Kõige selle taustal tuleb anda au Eesti kalapüüdjatele, kes jätkavad raskuste kiuste sel traditsioonilisel tegevusalal ja kui meie endi kalavarudest ei piisa, siis ostavad osa põhjanaabrite kvoodist.

Ka rannakalanduses, mille peamine tulu põhines endiselt kolmel kalaliigil – ahvenal, räimel ja kohal –, on üha vähem kalureid, kes suudavad end ära elatada üksnes kalapüügist. Aina tihemini tuleb otsida viise, kuidas püütud saagile lisandväärtust anda, ja leida traditsioonilisele kalapüügile kõrvaltegevust.

Rasketele aegadele vaatamata suutsid Eesti kalatööstuse ettevõtted oma kogumüügitulu suurendada ja enamik tööstusi lõpetas majandusaasta kasumiga. Optimismi suurendab ka asjaolu, et üle mitme aasta kasvas 2011. aastal taas kala töötlevate ettevõtete arv.

Kui 2010. aasta kuum suvi oli paljudele Eesti kalakasvandustele katastroofiline, siis 2011. aasta kujunes taasalustamise ajaks. Seega lükkub strateegilise eesmärgina püstitatud kvantitatiivne arenguhüpe toodangumahus veelgi kaugemale tulevikku. Samal ajal nüüdisajastatakse Euroopa Kalandusfondi toetuste ja kohalike investeeringute abil pidevalt vesiviljelusettevõtteid ning rajatakse nii läbivoolul kui ka vee korduvkasutusel põhinevaid kalakasvandusi. Seega peaks ka toodangumaht suurenema hakkama.

Loodan, et käesolev trükis aitab saada ülevaate Eestile läbi aegade nii tähtsa ja omase kalamajanduse seisukorrast aastal 2011 ja süvendab lugejas austust
inimeste vastu, kes teenivad selles sektoris oma igapäevast rasket leiba.

Aastaraamatuid "Eesti kalamajandus 2011" ja "Eesti kalamajandus 2010" on võimalik tellida kalanduse teabekeskusest ( See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , telefon 5308 3650). Aastaraamatud on huvilistele tasuta.

"Eesti kalamajandus 2011" tõlgiti ka inglise keelde – "Estonian Fishery 2011".

Toomas Armulik
Kalanduse teabekeskuse juhataja

 
Kalanduse teabekeskuse tegevus toimub "Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava" meetme 3.1 "Ühistegevused" tegevuse "Muud ühistegevused" raames.

Lisainfo

canakkale canakkale canakkale truva search canakkale vergi mevzuati bagimsiz denetim bagimsiz denetim web security ozurluler bilisim teknoloji sgk bagimsiz denetim bagimsiz denetim