Aastaraamat "Eesti kalamajandus 2018" (Kalanduse teabekeskus, 2019)

Kalanduse teabekeskusel on taas rõõm esitleda meie kalamajanduse ülevaadet - aastaraamatut "Eesti kalamajandus 2018" ja nagu pealkirigi viitab, on seekord kaante vahele pandud 2018. aasta andmed. Järjekorras on see aastaraamat juba kaheksas.

Hea lugeja! Siinne raamat pole Andrus Kiviräha menuk, mille haarad kätte ja enne ei lõpeta, kui viimane leht loetud. Raamatu sadakonnal lehel on tabelite ja joonistena esitatud ühe Eestile iseloomuliku ja vajaliku majandusharu iseloomustus aastal 2018 ja selle võrdlus eelnevate aastatega. Ma ei väsi kordamast, et kõigi nende kuivade numbrite taga on luust ja lihast inimeste töö ning meie kõigi kohus on hoida pöialt, et näitajad vaid paraneksid. Lihtsaim viis selleks on süüa kodumaist kala.

Sööge kala ja kui vähegi võimalik, siis Eesti oma!

Toomas Armulik
Kalanduse teabekeskuse juhataja

 Eesti kalamajandus 2018 kaas suurem

Sa hoiad käes juba kaheksandat kalanduse teabekeskuse koostatud aastaraamatut, kus seekord on kajastatud sektori 2018. aasta andmeid. Aja ja ruumi kokkuhoiu mõttes võiks saatesõna asemel piirduda tegelikult lihtsalt viitega „vaata peatükki „Saateks" 2017. aastaraamatus", sest väga suuri muudatusi ei ole see aasta toonud. Aga korrakem siiski üle põhiline.

Eesti traalpüük püsib kilul ja räimel. Lõviosa saagist eksporditakse ja peamine sihtriik on endiselt Ukraina. Kui Paldiski komponenditehase käivitusraskused saavad ületatud, võiks rohkem tooret väärindada Eestis ja saata välisturgudele kallimat inimtoiduks sobivat kala, mille eest saaks küsida ka kõrgemat hinda. Traalisektori suurem sissetulek lubaks ehk mõelda ka meie kalalaevastiku uuendamisele, sest juba pikemat aega pole Eestile ehitatud ühtegi nüüdisaegset traalerit ja olemasolev laevastik hakkab tahes-tahtmata ajale jalgu jääma.

Ka rannakalanduses pole suuri muutusi võrreldes 2017. aastaga. Peamised tuluallikad on rannikumeres ikka ahven ja räim ning Peipsil ahven ja koha. Kaheksa rannakalanduse kohalikku algatusrühma teevad iga päev märkimisväärseid pingutusi, et anda Eestist püütud kalale suuremat lisaväärtust ja leida kalurite hooajalistele sissetulekutele mitmekesistamise kaudu muid tuluallikaid. Endiselt on mureks noorte tegusate inimeste (meelega ei kasuta sõna meeste, sest sektorisse on endiselt oodatud ka noored tegusad naised) vähene juurdekasv. Kalurkond vananeb.

2018. aastal vähenes küll mõnevõrra kala töötlevate ettevõtete arv ja sektori kasum tervikuna, kuid märkimisväärselt suurenesid investeeringud põhivarasse. Kuigi kalakasvanduse kogutoodang oli 2018. aastal taasiseseivunud Eesti suurim, ei saa rääkida veel arenguhüppest. Erakordselt kuum suvi ja kahte kasvandust tabanud haiguspuhangud nullisid vähesedki edulootused. Aeg näitab, kas lähiaastatel suudab sektori seisakust välja tuua forellikasvatus meresumpades. Kiireks arenguks oleks riigil vaja kärmelt õigusloome vallas tegutsema hakata.

 

Aastaraamatut "Eesti kalamajandus 2018" on võimalik tellida kalanduse teabekeskusest
(See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefon 5308 3650). Aastaraamatud on huvilistele tasuta.

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

27

28

29

30

31

1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
31

1

2

3

4

5

6