Kalanduse valdkonnas on Eestis välja töötatud kaasaegsetele põhimõtetele tuginev kutsestandard Rannakalur, tase 4.

Rannakalur tegeleb kalapüügi ja kala esmakäitlemisega. Rannakalur kasutab oma töös lubatud kalapüügiviise ja -vahendeid. Rannakalur, tase 4 töötab iseseisvalt ja vastutab oma tegevuse eest vastavalt õigusaktide nõuetele.
4. taseme rannakaluri kutsetunnistus annab õiguse olla kantud kalurina kalapüügiloale vastavalt kalapüügiseaduses sätestatule.

Rannakaluri töö eeldab meresõidu ja üksiolemise taluvust, valmisolekut töötada põhiliselt välitingimustes erinevates ilmastikuoludes. Töö võib olla hooajaline. Vaja on esmaseid pääste- ja esmaabioskusi veekogul. Kasuks tuleb väikelaevajuhi tunnistuse omamine.

Rannakaluri töö eeldab suurt füüsilist ja vaimset koormustaluvust, keskkonnataluvust, koostöö- ja otsustusvõimet ning iseseisvust.

Kutsealal töötamiseks on nõutav rannakalur, tase 4 kutsetunnistus vastavalt kalapüügiseadusele.

Sisevetel töötavatele kaluritele kohaldatakse rannakaluritele esitatavad nõuded.

Alates novembrist 2013 on rannakalur, tase 4 kutseeksami sooritanud ja rannakalur, tase 4 kutsetunnistuse saanud 568 inimest (seisug 01.07.2018).

Aastatel 2004-2013 on välja antud 3429 kutsetunnistust Rannakalur II.

Täpsustus: rannakalur, tase 4 ja rannakalur II kutsetunnistused on võrdsustatud.

Koostöös Menu Kirjastusega ja Eesti Mereakadeemiaga valmis
2014. aasta sügiseks e-õppematerjal rannakaluritele ja teistele
rannakalandusest huvitatuile.

E-õppematerjal põhineb rannakalur, tase 4 kutsestandardi kompetentsusnõuetel.

Teoreetilised materjalid on illustreeritud joonistega, lisaks ilmestab neid suur hulk videoid. Õppematerjal annab võimaluse testida enda teadmisi kordamisküsimuste abil.

Allikas: Euroopa Keskkonnaagentuur
Luksemburg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2011

EKA Signaalid on Euroopa Keskkonnaameti (EKA) iga-aastane väljaanne, mis sisaldab ülevaatlikke lugusid järgneva aasta jooksul nii keskkonnapoliitilistel kui ka laiema avalikkuse huviorbiidis olevatel teemadel. Koos oma võrgustikuga jälgib EKA keskkonda kõigis ameti 32 liikmesriigis.

Väljaandes Signaalid 2011 tuuakse näiteid uuendustegevusest, mis aitab hajutada ettekujutust, et oleme passiivsed kõrvaltvaatajad.

Väljaandes Signaalid 2011 kajastatakse ka kalanduse temaatikat.

Euroopa ressursikasutuse suurenev mõju

Euroopa majanduslik areng ja jõukus sõltub suuresti loodusvaradest. Me vajame rohkem ressursse, kui neid kohapeal olemas on, ja sõltume üha enam mujal maailmas leiduvatest loodusvaradest. Üle 20% Euroopas kasutatavast toorainest on imporditud. Kaudselt kasutame toorainet veelgi rohkem, sest impordime ka valmistooteid.

Imporditud on ka üle poole ELis tarbitavatest kalatoodetest. Oleme oma kalavarud juba ammendanud ning nüüd teeme sedasama mujal maailmas.

Kui looduse hüved vähenevad

Loodusvarade kasutamine on seotud paljude keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikke aspekte käsitlev uuring (The economics of ecosystems and biodiversity – TEEB), mis on üks selle valdkonna peamisi analüüse, heidab valgust seostele bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja vaesuse vahel.

Uuringu TEEB käigus püüdsid teadlased kindlaks teha neid, kes saavad vahetult kasu paljudest ökosüsteemide hüvedest ja bioloogilisest mitmekesisusest. "Vastus sellele küsimusele," kirjutab ÜRO Keskkonnaprogrammi rohelise majanduse algatuse juht Pavan Sukhdev, "kõlab järgmiselt: need on peamiselt vaesed." Kõige rohkem on mõjutatud sellised elatise teenimise viisid nagu elatuspõllumajandus, -loomakasvatus, -kalandus ja mitteametlik metsandus – neist sõltub enamik maailma vaeseid (EÜ, 2008).