Uurimused ja uuringud

Väheväärtusliku kalatooraine koguste kaardistamine (Kalanduse teabekeskus, 2011)

Eesti Kalaliidu esindaja põhjendas kalanduse teabekeskuse nõukogus vajadust selgitada väheväärtusliku kala kui tooraine ja tootmisjääkide väärtustamise võimalusi. Kalanduse teabekeskus pidas otstarbekaks eeluuringu läbiviimist, et selgitada väheväärtusliku tooraine kogused.

Väheväärtusliku kala all peeti silmas muljutud kala, „pehmet“ kala (püüdjate termin), igasuguseid jääke ja kaaspüüki (nii alamõõduline kala kui ka väheväärtuslikud liigid, mille turustamine on problemaatiline).

Väheväärtusliku kala esinemine püükides on peamiselt Läänemere traalpüüdjate probleem. Väheväärtuslikku kala on püükides 0-25%. 60% traalpüüdjaid märkis väheväärtusliku kala koguseks 0-3%. Hinnanguliselt võiks 2011. aastal saada traalpüügil 4382 tonni väheväärtuslikku kala (keskväärtus 219, alumine kvartiil 50, ülemine kvartiil 1377). Rannapüügil probleemi ei esine või osatakse seda vältida. Sisevetel saadakse väheväärtuslikku kala aastas umbes 250 tonni, mis on ka kaluritele ja tööstustele probleemiks. Spetsialiseeritud väheväärtusliku kala püük (näiteks hõbekogre püük rannikumeres ja kiisa püük Peipsi järves) võimaldaks tooraine koguseid tõsta.

Uuringu tervikteksti saab lugeda siin.


Kalanduse teabekeskuse tegevus toimub "Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava" meetme 3.1 "Ühistegevused" tegevuse "Muud ühistegevused" raames.

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

27

28

29

30

1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

1

2

3

4

5

6

7