Uurimused ja uuringud

Vastutav täitja: Limnoloogiakeskuse juhataja, teadur Ain Järvalt
Koostajad: Ain Järvalt, Priit Bernotas, Meelis Kask ja Maidu Silm
Tartu 2012

Uuringu aruanne võtab kokku 2011. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel, vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vahel sõlmitud lepingule.

Töö peamisteks eesmärkideks olid:

· Anda Võrtsjärve kalaliikide (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) varude seisundi hinnang 2011. aasta kohta. Tuua välja nende kalaliikide varu seisundit enim mõjutavad tegurid antud perioodil.

· Anda kalavaru (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) keskpikk (3–5 aastat) prognoos (usaldustõenäosusega 95%).

· Anda soovitused eelnimetatud kalaliikide varu haldamiseks 2012. ja 2013. aastaks.

· Angerjate rännete, taaspüügi osakaalu, ellujäämuse, püügikoormuse ning teiste võimalike näitajate saamiseks märgistada ja asustada märgistatud angerjaid eeskätt Võrtsjärve ning vajadusel ka mujale Peipsi vesikonda.

· Teostada katsepüüke angerja sügisrändel Suur-Emajões kalapüügieeskirjas lubatud kutseliste kalapüügivahenditega hindamaks nende püügivahendite saagikust angerjapüügil. Samuti teostada mõrdadega katsepüüke Suur-Emajõel eesmärgiga hinnata angerja väljarände ulatust Võrtsjärvest, selle pikkuselist ja vanuselist struktuuri.

· Analüüsida Eesti angerja majandamiskava täitmist alates selle esitamisest Euroopa Komisjonile 31.12.2008. a. Koostada ja vormistada eelnõu analüüsi esitamiseks Euroopa Komisjonile, juhindudes aruande koostamisel muuhulgas 18.09.2007. a. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks artiklis 9 toodud aruandluse nõudeid.

· Koostada angerjateemaliste töögruppide (ICES, EL töörühmade jt) tarvis vajalikud juhendmaterjalid ning koguda ja koondada vajalikke andmeid Eesti angerjamajandamise kava tulemuslikkuse hindamiseks kooskõlas Nõukogu määrusega nr 1100/2007 millega kehtestatakse meetmed Euroopa angerja varude taastamiseks.

· Euroopa Liidu andmekogumise programmi täitmise eesmärgil koguda angerja bioloogilisi andmeid Peipsi vesikonnas [pikkus, kaal ja vanus (vanus määrata kas täpselt otoliitide abil või hinnanguliselt pikkuse-vanuse või kaalu-vanuse suhte abil)] vähemalt 100 rändangerja ja 100 paikse angerja kohta.

· Uurida haugi talvist toitumist Võrtsjärves ja selle mõju angerjavarudele.

· Teostada kadiskapüügi korduvkatsed ja analüüsida kadiskapüügi tulemusi (sh arvutada indeksid ja väärtused nagu NPUE, WPUE, liigiline koosseis jt.) Võrtsjärves ja võrrelda neid nakkevõrgupüügi ja õngejada püügi tulemustega. Esitada kadiskapüügi kalade kaalu ja pikkusjaotused. Pöörata erilist tähelepanu kadiskapüügi efektiivsusele erinevatel aastaaegadel ning hinnata teiste kalaliikide ja eriti kalapüügieeskirja järgselt samal ajal keelatud kalaliikide kaaspüügile.

KOKKUVÕTE

Kümne kuuga püüti Võrtsjärvest kokku 169 t kala, mis on eelnevate aastatega võrreldes märgatavalt väiksem tulemus. Kogusaagi vähenemise põhjustas eelkõige langus peenkala osas. Viimasele mõjub asjaolu, et peenkalal puudub turg ja see heidetakse mõrraliinist eemaldudes enamasti vette tagasi ning seetõttu tegelik kogus püügistatistikas ei kajastu.

Angerjasaak (11,2 t) tõusis võrreldes eelmise aasta madalseisuga veidi, kuid jääb jätkuvalt alla kolmandiku pikaajalisest keskmisest (32 t). Peamine põhjus on veetaseme tõus järves, mis muudab just mõrrapüügi angerja suhtes vähemedukaks. Harrastuspüük õngejadadega ja märgistamistulemused tõendavad, et varu püsib samal tasemel.

Seitsme viimase aasta keskmine asustusmaht, 330 000 ettekasvatatud angerjat aastas, on minimaalne kogus, et säilitada praegune saakide tase (püügistatistikas 20-25 t). Sellest väiksem kogus nagu ka aastal 2007. asustatud 290 000 ja 2008. aastal 175 000 ja 2010. a. 178 000 ettekasvatatud angerjat, viib alates 2015. aastast taas saakide langusele.

Esmakordselt Võrdsjärve ajaloos asustati ühel aastal nii ettekasvatatud kui klaasangerjaid vastavalt 150 000 ja 570 000 tk. Suuremate saakide saamiseks peaks asustusmahtu tõstma mitu korda. Võimalik rahastamise allikas selle teostamiseks on Euroopa Kalandusfondi jt meetmete toetussummade kasutamine.

Keskmine väljapüütud angerjate hulk moodustab kuni 15% järves olevatest püügimõõdus angerjatest. Aastatel 2009-2011 9 %.

Kohavarud ja saak on heas seisus. Koha püüti kokku Võrtsjärvest üle 40 tonni, mis paljuaastase keskmisega võrreldes suhteliselt hea tulemus.

Viimase kolme aasta suhteliselt arvukad koha põlvkonnad kindlustavad lähiaastatel kohasaagi 40-50 t aastas. Arvukamate koha põlvkondade töönduses püsimine üle kümne aasta, näitab tasakaalustatud püügiintensiivsust.

Tindi, kui koha meelistoidu, arvukus on pikemas perspektiivis langeva trendiga, mis võib tulevikus mõjuda negatiivselt koha järelkasvule ja põlvkondade arvukusele.

Haugi arvukus on mõne aasta tagusest läbi aegade kõrgeimalt tasemelt langenud ja jäänud paljuaastasele keskmisele tasemele, 30 tonni piiresse.

Reeglina moodustab peenkala osakaal üldsaagist 50%, viimastel aastatel alla 30%.

Soovitused:

2012. aastaks jätta püügivahendite arv samale tasemele aga vähendada mõrra pikkust 175-lt meetrilt 140-le.

Vastavalt tegevusplaanile tuleks angerja asustamist Peipsi vesikonda jätkata. Sealjuures on lähitulevikus senisele lisaks võimalus vähemalt 50 % ulatuses saada toetust Euroopa Kalandusfondist.

Kuna kohavarud on lähiaastatel Võrtsjärves jätkuvalt heas seisus, soovitame lubada kohapüüki mõrdadega kevadel kuni 15 maini.

Avaldatud artiklid: Võrtsjärve kalastiku kohta ilmus 2011. aastal Eesti kalanduse aastaraamatus kokkuvõte.