Autorid: Agentuur Kämp OÜ - Anne-Liis Peterson, Tiina Hiob, Ülle Pärnoja ja Priit Palomets
Tallin 2011
Uurimistöö "Uuring kala ja kalatoodete tarbimise suurendamise võimalustest Eestis" tellis MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit.
Uurimisküsimused:
1. Millised on kala ja kalatoodete tarbimisbarjäärid Eestis?
2. Millised on võimalikud lahendused tarbimisbarjääride kaotamiseks-vähendamiseks?
3. Milliste optimeeritud (riigi, tootjate-töötlejate, haridus-, jae- ja hulgimüüjate ning meedia-) tegevuste kaudu on võimalik efektiivselt kaasa aidata kala ja kalandustoodete tarbimise suurendamisele Eestis?
4. Millised meetodid ja mõõdikud sobivad loetletud tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks?
Uuringus pöörati suurt tähelepanu tajutud kvaliteetidele, so inimeste teadvuses kujunenud tunnetusele ja konstruktsioonidele, mis võivad erineda reaalsest olukorrast, kuid omavad tarbija hoiakule ja käitumisele olulist ja reaalset toimet.
KOKKUVÕTE TULEMUSTEST
Toode ja selle omadused
- Vastajad leidsid enamuses (80-90%), et kala- ja kalatooted rikastavad toidulauda, kala on hea vaheldus lihale, kala pakub maitseelamust (80%).
- Eesti kala tajutud kvaliteet – "väga hea ja hea" vastasid 54% vastanutest.
Kõige kõrgema kvaliteedihinnangu sai otse kalurilt ostetud kala (seos Eesti kala tajutud kvaliteediga) – "väga hea ja hea" vastasid 78%. (Võrdluseks – importkala tunnetatud kvaliteet on oluliselt madalam – "väga hea ja hea" vastasid 33%). - Toote päritolu puhul on värske kala ja suitsukala puhul eelistatud Eesti kala (vastavalt 73% ja 67%), külmutatud kala puhul pole päritolu niivõrd oluline (63%), samuti paneeritud ja taignas kalatoodete ning konservide puhul.
- Kala kui toote töötlemist hinnati jõukohaseks. Värske kala puhastamisega saadakse hakkama (ligikaudu 70% vastajatest), kala käitlemisega kaasnev lõhn ei häiri (ligikaudu 82% vastajatest).
Hind ja tarbimisväärtus
- Eesti kala hinnatakse märgatavalt kallimaks kui Eesti kauplustes müüdavat liha. Hinnang otse kalurilt/tootjalt saadava kala kallidusele on tagasihoidlikum. Tuleb tähele panna, et see on nn tunnetatud hind ja hinnang on arvamuspõhine. Ometi kujundab see paljude tarbijate reaalset ostukäitumist, nt poekala ostmata jätmist.
Koht ja kättesaadavus
- Tunnetatud kättesaadavus ("täiesti kättesaadav") Eesti liha osas on 60%, Eesti kala osas 29%, importkala osas 47% ja otse kalurilt ostetava kala puhul 20%.
Tajutud defitsiit on enim märgatav just värske kala kättesaadavuse osas. Üle 60% vastajatest hindas värske kala kättesaadavust madalaks: värske kala valik on väike või pole seda saada – "täiesti nõus" 34%, "pigem nõus" 30%. - Kui külmutatud ja eeltöödeldud kalatooteid eelistatakse osta kauplustest, siis värsket kala soovitakse osta lisaks ka alternatiivsete kanalide kaudu: kas otse kalurilt (24%) või kalakaupmehelt – nö kaluri vahendajalt – koos kodu lähedale toomisega 15%, kuid poodi ostukohana nimetasid ka 26% vastanutest.
Pood värske kala müüjana pole kuigi atraktiivne. Samas ei saa väita, et ostjad poode värske kala müügikohtadena ei usaldaks. Poe usaldusväärsus värske kala müügikohana on sama, mis turgudel.
Turgude eelis on tõenäoliselt see, et ostja saab vahetumalt müüjaga suhelda, saab (või usub, et saab) teda huvitavat informatsiooni. Ostjale jääb mulje, et ta ostab kala, mis on läbinud võimalikult lühikese liikumisahela.
Kaupluse eeliseks võiksid olla garanteeritud hoiustamistingimused ning tagatud kvaliteedinõuded. Samas võib ostja tunnetada rahulolematust info vähesusest kalatoodete päritolu ja püügiaja kohta – poest ei saa osta kaasa piisavat turvatunnet. - Nii kvalitatiivse kui ka kvantitaiivse uuringu vastustest loeb välja soovi, et Eestis oleks usaldusväärne (üksiku ettevõtte huvide ülene) kala- ja/või kala müügikoha bränd.
Kommunikatsioon
- Vastajate ootused informatsiooni osas (sellekohast teavet pidasid vajalikuks 70% vastajatest) puudutasid eelkõige värske kala ostukohti (59%), võimalust kala kodu lähedale otse kalurilt tellida (43%), aga ka infot selle kohta, et kes ja kus on edasi müünud ebakvaliteetset kala (41%).
- Kvalitatiivse uuringu tulemustest on näha, et oodatakse tuge üldise kalatarbimise teadlikkuse tõstmisel (retseptid, filmid, telesaated...), et taaselustada Eestis kalatarbimiskultuuri. Samuti mainiti kalamüüjate müügioskuste ja teadmiste tõstmise vajalikkust.
- Eraldi märgiti mitmel korral ära nn Koolikala projekti algatamise vajalikkust – et lapsed läbi positiivse maitseelamuse harjuksid koolis kalatooteid sööma ning kokandustundudes õpetataks neid ka ise kalatoite valmistama.
Kalakultuur on siinsele piirkonnale-elanikkonnale olemuslik ja vajalik. See kindel teadmine pärineb omakultuurist, so kindel vaidlustamatu väide.
