Uurimused ja uuringud

Teostaja: Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus
Tallinn 2008

Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna tellimusel viis Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus läbi projekti "Räime- ja kilutoodete arenguvõimaluste uuring" ja koostas ülevaate kala ja kalatoodete tarbimisest maailmaosades ja võtmeriikides.

Maailmaosadest valiti analüüsiks Euroopa, Aasia, Põhja- ning Lõuna-Ameerika ja Aafrika.
Valimisse on koondatud Eesti lähinaabrid, riigid, millel on teada suur kalatoodete tarbimisharjumus ja ekspordipotentsiaal ja riigid, kes on ajalooliselt olnud Eesti kalatoodete imoprtijad, kuid ei ole seda hetkel majanduslikel või poliitilistel põhjustel. Kalatoodete tarbimist on võrreldud järgnevates riikides: Kanada, Ameerika Ühendriigid, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Hispaania, Portugal, Itaalia, Suurbritannia, Valgevene, Ukraina, SRÜ riigid, Saksamaa, Prantsusmaa ja Türgi.

Välja on jäetud Okeaania suurima ekspordipotentsiaaliga riik Austraalia, mis on niivõrd kaugel, et toote transpordikulud muudaksid Eestist eksporditud tooted hinna poolest konkurentsivõimetuks. Okeaania teised riigid on väiksemad saareriigid, kus traditsioonide ja elatustaseme tõttu on liiga keerukas turustada imporditud ja tarbimisharjumuseta tooteid.

Töö andmed on kogutud FAO (Food and Agriculture Organization) andmebaasidest. Andmed on toodud aastate 1999-2003 kohta. Küll aga oli võimalik leida värskemaid andmeid kalatoodete tootmise kohat spetsialiseerunud andmebaasist FishStat Plus. Seega on esitatud ka kalatoodete tootmise andmed, mis peegeldavad otseselt ka kalatoodete tarbimist.

KOKKUVÕTE

* Kalatoodete tootmine ja tarbimine näitab ülemaailmselt pidevat kasvutrendi.

* Kalatoodete tootmine ülemaailmselt on kasvanud aastatel 2000-2005 9,4%.

* Kalatoodete tarbimine on kasvanud aastatel 1999-2003 5%.

* Kalatoodete tarbimine ja tootmine on mõjutatud elatustasemest, tarbimisharjumustest ja nõudlusest, traditsioonidest, tööjõuturust ja toorme saadavusest.

* Kalatooted kuuluvad kindlasti kõrgema hinnaklassiga toidukaupade hulka ning seetõttu on madalama sissetulekuga piirkondades kalatoodete tarbimine väiksem.

* Hüppelise kasvu kalatoodete tootmise osas on teinud Hiina, lüües konkurente odava tööjõuga.

* Põhja-Ameerika kalatoodete tarbimine on kasvanud 5 aastaga 3,8%.

* Euroopas tarbitakse ja toodetakse kalatooteid ca 2 korda rohkem kui Põhja-Ameerikas.

* Kalatoodete tarbimisele Euroopas ja Põhja-Ameerikas avaldavad positiivset mõju riiklikud tervisliku toitumise kampaaniad.

* Elatustaseme tõus Euroopas on tekitanud nõudluse eksootilisemate kalatoodete järgi.

* Kalatoodete tarbimine inimese kohta on kõige kõrgem Euroopas.

* Arenguetapis olevates riikides on kalatoodete tarbimise kasv olnud kuni 55%, mis muudab need riigid tarbijakäitumise seisukohast heaks ekspordimaaks.

Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse väljaantavas teaduslikus geoloogia, geograafia ja okeanograafia alases ajakirjas "Estonian Journal of Earth Sciences" avaldati juunis 2011 artikkel "Dynamics of phytoplankton pigments in water and surface sediments of a large shallow lake" (eesti k - "Suure ja madala järve fütoplanktoni pigmentide dünaamika settes ning veesambas"), autoriteks Rene Freiberg, Monika Nõmm, Ilmar Tõnno, Tiiu Alliksaar, Tiina Nõges ja Anu Kisand.

Tehti kindlaks, mil määral annavad settes talletunud fossiilsed fütoplanktoni pigmendid teavet suure ja madala Võrtsjärve ajaloolise fütoplanktoni koosluse kohta. Selle väljaselgitamiseks võrreldi pindmiste settekihtide ja veesamba pigmentide sisaldusi ühenädalase intervalliga perioodil maist juunini ning augustist oktoobrini 2007. aastal. Arvestades sini- ja ränivetikate domineerimist järves, mõõdeti järgmisi pigmente: fukoksantiin, diadinoksantiin ning diatoksantiin kui ränivetikate, zeaksantiin kui sinivetikate ja kantaksantiin kui koloniaalsete sinivetikate marker. Kogu fütoplanktoni biomassi hindamiseks mõõdeti klorofüll a ja selle laguprodukti feofütiin a sisaldusi. Uuringu tulemusena selgus, et settes olevate pigmentide sisaldus enamasti ei järginud veesambas toimunud pigmentide sisalduse muutusi. Peamised põhjused selleks on oletatavasti järves toimuv intensiivne resuspensioon ja suur settimiskiirus. Tulemused kinnitavad, et settes olevate pigmentide sisaldus peegeldab nende lagunemise intensiivsust ja vetikarakkude ujuvust. Kevadperioodil täheldati settes suuremat pigmentide sisaldust, mis oli tingitud järve kõrgest veetasemest ja madalast veetemperatuurist. Feofütiin a ja sinivetikate markerpigmendid on lagunemisele vastupidavamad ning kasutatavad ajalooliste muutuste kindlakstegemisel ka madalates järvedes. Kergemini lagunevate pigmentide sisalduse järsk vähenemine sügavamates settekihtides kinnitab, et resuspensioon mõjutab Võrtsjärves oluliselt vaid pindmist settekihti. Samuti selgus mõõtmise tulemusena, et ränivetikate markerpigmendi diadinoksantiini muutumine diatoksantiiniks toimub peamiselt settes ja see protsess ei ole põhjustatud liigtugevast päikesevalgusest.

Loe edasi

Teostaja: Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus
Tallinn 2009

Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna tellimusel viis Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus läbi projekti "Räime- ja kilutoodete arenguvõimaluste uuring" ning koostas projekti raames perioodil jaanuar 2008 kuni juuni 2009 ülevaate kalandustoodete turutrendidest.

Töö eesmärk oli anda ülevaade kala- ja kalandustoodete turutrendidest.

Kalandustoodete turutrendide alusel on võimalik:
1) langetada valikuid uute toodete ja tehnoloogiate investeeringute optimaalsusest,
2) anda esmane hinnang ettevõtte praeguse toodangu vastavusele uutele turgudele sisenemiseks,
3) hinnata räime- ja kilutoodete konkurentsivõimet võrreldes teistest kalaliikidest valmistatud toodetega.

Uuringu andmed on kogutud erialamesside ja -konverentside külastustest, potentsiaalsete sihtturgude poodide külastustest ning spetsialistide intervjuudest. 

KOKKUVÕTE

* Räime ja kilu arengupotentsiaali projetseerimisel on positiivseks noodiks messidel esindatud anšoovise, sardiini ja heeringa kalakäitlemisettevõtete ja turustajate märkimisväärne ja stabiilne esindatus. Viimane asjaolu annab tunnistust, et tumedama lihaga, väiksematel ja rasvastel kaladel on nõudlust.

* Kalatoodete tarbimist kasvatavad erinevates riikides läbiviidavad kalasöömise populariseerimise kampaaniad.

* Piirkondades, mis asuvad mere, jõgede või järvede vahetus läheduses, on poodides tunduvalt laiem valik kalatooteid kui keskmaal.

* Tugeva kalatoodete tarbimise traditsioonidega maades on populaarsemad võimalikult värsked ja väiksema eeltöötlusega kalatooted, sest tarbijatel on kogemus nendest toitude valmistamisel.

* Vahemeremaades ja Lõuna-Euroopas eelistavad tarbijad värsket kala ja jahutatud kalatooteid. Poodides on palju nn jäälette ja kalatooted on minimaalselt töödeldud. Pakendid on suhteliselt tagasihoidlikud, kilepakend ja etikett infoga kala liigi, püügiaja ja säilimisaja kohta.

* Kesk-Euroopas on suuremad tarbijagrupid Prantsusmaa ja Saksamaa. Prantsusmaal eelistatakse jahutatud kalatooteid. Saksamaal ostetakse palju kalatooteid külmutatult. Nii Prantsusmaal kui ka Saksamaal on toote pakendil väga suur rõhk. Pakend peab tingimata olema eksklusiivne, ka siis, kui sees on igapäevane ja lihtne toode.

* Põhja-Euroopas eelistatakse samuti jahutatud kala, mis on fileeritud või tükeldatud koduseks toiduvalmistamiseks sobivasse vormi. Jäälettide osakaal on vähenemas ja eelistatakse osta juba valmis portsjontooteid iseteeninduslettidest. Pakendite osas on hetkel domineerimas kilepakendid ja vaakumpakendamine, kuid võrreldes Lõuna-Euroopa ja Vahemeremaadega on pakenditel rohkem kujunduselemente.

* Üle 50aastased tarbivad kõige rohkem kalatooteid ja tuleviku kasvupotentsiaal on selles tarbijagrupis kõige suurem.

* Kala ja kalatoodete müügikohad on spetsiaalsed kalapoed, supermarketid ja säästupoed.

* Kalapoodide kliente on olenevalt riigist 5-10% kõikidest kalatarbijatest ja kalapoodidest ostetakse värsket kala ning kallimaid tooteid.

* Supermarketites sooritavad oma igapäevased ostud kõrgem ja keskklass. Supermarketist ostetud kaup peab olema juba tükeldatud, pakendatud ja soovitavalt ka töödeldud, et tarbija saaks minimaalse vaevaga maksimaalse kalanaudingu osaliseks.

* Säästupoodides teevad sisseoste madalama sissetulekuga tarbijad, kes ei osta aga mitte madalamat hinda, vaid suurima allahindlusega toodet. Säästupoodide ostjaskonnast 74,4% valivad kaupa tuntud kaubamärgi järgi, 13,3% eelistavad poeketi oma kaubamärki ja 12,3% säästuostlejatest valivad kõige odavama toote.

* HoReCa sektoris eelistatakse kalatooteid, millel on küllaltki pikk realiseerimisaeg. Seega on siin populaarsed kõikvõimalikud külmutatud kalatooted.

* HoReCa sektoris on kalatoodete sortiment väga kitsas ning uutel toodetel on lihtne leida oma turuosa.

* Keskkonnasertifikaatide tuntus on Euroopa tarbijate hulgas seni veel madal. Tootjad peavad ise tegelema täiendava turundamisega. Survegrupiks on pigem jaemüügiketid, kes nõuavad oma tarnijatelt keskkonnasertifikaatide omamist.

* Värske kala, kalafilee ja tükeldatud kala tootegrupi aitab uuele elule värskete kalade, kalafileede ja kalapalade tootjapoolne lisaväärtuse andmine.

* Soolatud, maitsestatud ja/või marineeritud kalatoodetega turul püsimiseks ja müügi säilitamiseks on vaja senisest rohkem panustada pakendisse ja selle kujundusse.

* Konserveeritud toodetel on lähitulevikus olemas madalama sissetulekuga tarbijagrupid, kuid alternatiivsete  pakkemeetodite ja materjalide kiire areng on tõsiseks väljakutseks metalltaaras toodete säilimisele.

* Kala sisaldavate valmistoitude grupp on segment, mille arengusse investeeritud raha hakkab kõige kiiremini kasumit teenima.

Koostajad: Külli Kangur ja Andu Kangur
Tartu 2002

Uurimistöö on koostatud Narva veehoidla riikliku seire (2000-2001) andmete põhjal. Seire eesmärgiks oli kaasaegse informatsiooni saamine Narva veehoidla keskkonnaseisundi kohta elustiku ja hüdrokeemia näitajate alusel. Töö on seotud Eesti Vabariigi kohustuste täitmisega Piiriveekogude kaitse konventsiooni raames ning on ette nähtud Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjoni tööplaanis aastateks 2001-2003. Narva veehoidla kalastiku iseloomustavad andmed pärinevad põhiliselt 1980ndate keskpaigast, mil Zooloogia ja Botaanika Instituut täitis veehoidlal mitmeid lepingulisi töid.

Teavet Narva veehoidla kalastiku liigilise koosseisu ja kalaliikide vahekorra kohta on saadud Zooloogia ja Botaanika Istituudi töötajate poolt 1980ndatel aastatel tehtud lepinguliste tööde aruannetest (Mikelsaar & Kangur, 1982; 1985; Kangur & Mikelsaar, 1986), samuti on kasutatud kättesaadava kalapüügistatistika (1972-1981) andmeid. Kahjuks puuduvad hilisemad andmed veehoidla kalastiku kohta, kuna uurimistöös osalejatele teadaolevalt ei ole Narva veehoidla kalastikku hiljem vähemalt Eesti poolses osas uuritud.

Uurimistöö kokkuvõte on leitav SIIN.