Uurimused ja uuringud

Eksperthinnangu koostamine rannakalurite kokkupuutele dioksiinide ja dioksiinilaadsete polüklooritud bifenüülidega (Keskkonnateabe Keskus, 2011)

Koostaja: Ott Roots, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ
Tallinn 2011

 

Eksperthinnangu aruande rannakalurite kokkupuutele dioksiinide ja dioksiinilaadsete ühenditega tellis Põllumajandusministeerium.


Lühikokkuvõte aruandest

Rannakalurite toitumisuuring viidi läbi 2010. aasta mais, püügihooja tipul. Sellel ajal söövad kalurid ja nende pered maksimaalselt kala. Niisiis saab väita, et uuringus leitud toksiinide kogus, mida kalurid ja nende pereliikmed said värskest kalast, on aasta keskmisest suurem.

Varasema dioksiiniseire põhjal võib väita, et dioksiinisisaldus sõltub väga palju kala liigist, vanusest, suurusest ja teistest bioloogilistest parameetritest, samuti tarbitava kala rasvasisaldusest. Käesoleval ajal tarbivad rannakalurid dioksiine ja dioksiinilaadseid PCB-sid üle lubatava nädalase piirnormi. Rannakalurid ja nende pered peaksid oluliselt suurendama väherasvaste kalade (koha, haug, ahven jt) tarbimist. Väherasvaste kalade korral on dioksiinioht tunduvalt väiksem kui rasvaste kalade söömisel.

Rasvaste kalade puhul tuleb arvestada, et maksimaalne söödud kalakogus ei ületaks 3 korda nädalas ja 2 portsjonit korraga ehk siis 6 portsjonit eri liiki kalu nädalas (mitte üle 300 g kala nädalas). Siia gruppi kuuluvad väga rasvastest kaladest lõhe, angerjas, ilmselt ka meriforell, rasvastest kaladest kilu ja keskmise rasvasusega kaladest räim, samuti jõesilm.

Rannakalurid ja nende pereliikmed peaksid vältima nn suure räime (pikkus üle 22 cm) söömist. Käesoleval ajal on Eesti rannikumere räime vanus põhiliselt 2–4 aastat ja üle kaheksa-aastaseid räimi on püükides paar protsenti. Üle 22 cm pikkuseid räimi ei soovitata rannakaluritel ja nende pereliikmetel tarbida rohkem kui paar korda kuus, sama kehtib ka lõhe ja jõesilmu kohta.

On piisavalt palju andmeid, et Eesti rannikumerest püütud nooremate, kuni viieaastaste kilude dioksiinisisaldus ei ületa inimese tervisele ohtlikku taset.

Oluline lähiaja ohutegur on, et dioksiinikoguste oluline suurenemine eesti välisõhus pärast 2006. aastat võib omakorda esile kutsuda dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB-de sisalduse tõusu Eesti toidus (ka Läänemere kalades).

 

Teised aruanded ohtlike ainete seirest rannikumeres on leitavad SIIN.


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30

1

2

3

4

5