Autorid: AS Emor - Gerda Möller, Anu Ilves, Mare Lepik, Anu Ilves, Aivar Felding ja Annette Schultz Tallinn 2010
Uuringu "Rannakalurite toitumisuuring" peamine eesmärk oli koguda informatsiooni, kui palju ja millist kala ning kalatooteid Läänemere rannakalurid ja nende leibkonna liikmed söövad, ning selle kaudu selgitada välja, kas rannakaluritel on eriliste toitumistavade tõttu suurem risk omastada Läänemere kalades leiduvaid raskemetalle ja teisi keskkonnast pärinevaid saasteaineid.
Uuringu sihtrühmaks olid Lääne-, Hiiu-, Saare- ja Pärnumaa rannakalurid või nende leibkonna liikmed.
TULEMUSTE KOKKUVÕTE
Kala ja kalatoodete tarbimine
- Enamik (41 vastajat ehk 82%) vastajatest sööb kala või kalatooteid pearoana vähemalt kord nädalas, keskmiselt 2,4 korda nädalas. Samuti üle poole vastajatest sööb sama sagedusega (vähemalt üks kord nädalas) kala või kalatooteid täiendava roana (37 vastajat ehk 74%), keskmiselt 2,6 korda nädalas.
- Üle poole (28 vastajat ehk 56%) uuringus osalenud inimestest sööb kala või kalatooteid rohkem kui nende pereliikmed, kolmandik (17 vastajat ehk 34%) sööb kala või kalatooteid sama palju ning vaid vähesed (4 vastajat) söövad vähem kui teised tema pereliikmed. Oluliselt rohkem söövad kala või kalatooteid vastajad nooremas vanuserühmas (vastajad vanuses 27-40 a) ning kahe 7-17 a lapsega pered.
- Räim ja kilu on söödavaimad toorkalad: pea kõik vastajad (48 inimest) on viimase poole aasta jooksul söönud räime ning enamik vastajatest (41 inimest) on söönud kilu: räime ja kilu süüakse ka kõige sagedamini: 31 vastajat ehk 65% 48-st sööb räime iga päev või vähemalt kord nädalas (keskmiselt 4,25 portsjonit s.o 212,5 grammi ühe toidukorra jooksul); kilu sööb 15 vastajat ehk 37% 41-st iga päev või vähemalt ühe korra nädalas (keskmiselt 2,56 portsjonit ehk 128 grammi ühe toidukorra jooksul).
- Valmistoodetest on söödavaimad tooted heeringast: viimase poole aasta jooksul on soolatud heeringat söönud 36 inimest ning kalakulinaariatooteid heeringast 25 inimest uuringus osalenud 50-st vastajast: 18 inimest ehk 50% 36-st on soolatud heeringat söönud vähemalt üks kord kuus ning keskmiselt 2,64 portsjonit ehk 132 grammi ühe toidukorra kohta; kalakulinaariatooteid heeringast süüakse veidi vähem: keskmiselt 2,2 portsjonit ehk 110 grammi ühe toidukorra kohta, kuid pea pooled vastajad (18 inimest ehk 72% 25-st) ei osanud hinnata vastava kalatoote söömise sagedust.
- Veidi vähem vastajaid on söönud konservidest sprotte (22 inimest), vürtsikilu (17 inimest) ning tuunikalakonservi (15 inimest), krabimaitselisi surimitooteid (16 inimest) ning kalapulkasid (16 inimest).
- Toorkaladest süüakse kõige vähem linaskit, nurgu, roosärge ja jõesilmu.
Toorkala valmistamise viisid
- Enamik uuringus osalenutest kasutab toore kala valmistamiseks erinevaid viise: kõik kasutavad praadimist (100%), enamik soolamist (86%), küpsetamist (70%), marineerimist (68%), suitsetamist (68%) ning keetmist (64%). Vähesel määral toorkala ka grillitakse (36%) ning kasutatakse muud valmistamisviisi. Pärnumaa vastajad kasutavad suhteliselt enam marineerimist, Läänemaa vastajad suitsutamist ning Saaremaa vastajad grillimist.
- Lisaks üldiselt peres kasutatavale toorkala valmistamise viisile loeti vastajatele ette kaheksa kalaliiki ning iga liigi puhul paluti öelda, millisel viisil tavaliselt seda kalaliiki valmistatakse. Uuringu tulemusena selgus, et söödavaimat kala räime enamasti kas praetakse ja marineeritakse või suitsutatakse; jõesilmu söövad vähesed uuringus osalenud kalurid (7 vastajat), need, kes seda söövad, kas grillivad või marineerivad kala; tuulehaugi valmistatakse kala suitsutades (68%), praadides (44%) ning kuivatades (40%); lõhet enamasti soolatakse (92%) ja vähemal määral ka küpsetatakse (36%); latikat peamiselt suitsutatakse (30%); turska praetakse (48%); meritinti praetakse (44%); lesta praetakse (98%), suitsutatakse (68%) või kuivatatakse (40%).
