Tsiteeritud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi ühisväljaandest "2010. aasta majandusülevaade"
Tallinn 2011
Lk-d 17-19 ja 48
Toiduainete ja jookide tootmine
Toiduainetööstus on enam kui 1,3 miljardi eurose käibega tootmismahult Eesti üks suurimaid tööstusharusid, mis on põhitegevusalaks ligi 400 ettevõttele. Hea konkurentsivõime välisturgudel on tõstnud ekspordi osakaalu ligi kolmandikuni müügimahtudest.
Kokku tegeleb Eestis toiduainete ja jookide tootmisega 13 700 inimest.
Toiduainetööstuse ettevõtted paigutuvad üle Eesti suhteliselt ühtlaselt. Suurim kalatöötleja on AS Paljassaare Kalatööstus, mis tegutseb Harjumaal.
Toiduainete ja jookide tootmises algas 2010. aastal sarnaselt ülejäänud majandusega kriisist taastumise periood. Müügimahud kasvasid enam kui 5%. Peamiseks vedajaks kujunes eksport, siseturg käitus nõrgana läbi terve aasta.
Läbi 2010. aasta mõjutas sektori tegevust tootmissisendite kiire hinnakasv. Kokkuostuhind tõusis piimal aastaga 32% ja teraviljal 48%. Liha ning kala osas olid hinnatõusud oluliselt väiksemad.
Allharude müügi osatähtsuses oli kalatööstuse osakaal 9%.
Kalatööstuse müük suurenes 2010. aastal ligi 5%. Kasvu allikaks oli peamiselt eksport, kuna müük kodumaisele turule kahanes aastases võrdluses enam kui veerandi. Kuigi müügitulu suudeti jõudsalt kasvatada, suurenesid kogukulud kiiremini ning haru kasumlikkus vähenes. Samas õnnestus töötajate arvu kärpimise tõttu lisandväärtust hõivatu kohta veidi enam kui 5% võrra kasvatada. Kalatööstuse eksport kasvas aastaga 45%. Peamisteks välisturgudeks olid Venemaa ja Ukraina, kuhu suundus kokku ligi veerand ekspordist. Peamistest ekspordi kaubagruppidest moodustasid kalatooted 24%.
Hõive kahanemine toiduainete ja jookide tootmises jätkus ka 2010. aastal. Kokku vähenes aastaga hõivatute arv ligi 7%. Suurematest allharudest kahanes hõive liha ja kalatööstuses, vastavalt 3% ja 6% võrra, piimatootmises jäi hõive aasta varasemaga samale tasemele.
Ehitussektor
Kasutusse võeti 2010. aastal 815 uut mitteeluhoonet, mis oli 15,5% vähem kui 2009. aastal.
Piirkondlikult võeti enim mitteeluhooneid kasutusse Harjumaal ning Ida-Virumaal. Mitteeluhoone kasutusotstarbe järgi väljastati enim kasutuslube põllu-, metsa- ja kalamajandushoonetele ning kaubandus- ja toitlustushoonetele.
kaasaegsetele põhimõtetele tuginev kutsestandard 
