Teostaja: Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus
Tallinn 2008
Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna tellimusel viis Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus läbi projekti "Räime- ja kilutoodete arenguvõimaluste uuring" ning koostas ülevaate kala ja kalatoodete osast tarbitavas toiduenergias.
Töö eesmärgiks oli anda ülevaade kala ja kalatoodetest saadud energeetilisest väärtusest ja võrrelda seda kogu tarbitud toiduenergiaga.
Maailmaosadest valiti analüüsiks Euroopa, Aasia, Põhja- ning Lõuna-Ameerika ja Aafrika. Valimisse on koondatud Eesti lähinaabrid, riigid, millel on teada suur kalatoodete tarbimisharjumus ja ekspordipotentsiaal ja riigid, kes on ajalooliselt olnud Eesti kalatoodete imoprtijad, kuid ei ole seda hetkel majanduslikel või poliitilistel põhjustel. Kalatoodete tarbimist on võrreldud järgnevates riikides: Kanada, Ameerika Ühendriigid, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Hispaania, Portugal, Itaalia, Suurbritannia, Valgevene, Ukraina, SRÜ riigid, Saksamaa, Prantsusmaa ja Türgi.
Välja on jäetud Okeaania, sest selle maailmaosa kalatoodete tootmine ja tarbimine on marginaalne võrreldes teiste maailmaosadega. Lisaks asub Okeaania suurima ekspordipotentsiaaliga riik Austraalia niivõrd kaugel, et toote transpordikulud muudaksid Eestist eksporditud tooted hinna poolest konkurentsivõimetuks. Okeaania teised riigid on väiksemad saareriigid, kus traditsioonide ja elatustaseme tõttu on liiga keerukas turustada imporditud ja tarbimisharjumuseta tooteid.
Töö andmed on kogutud FAO (Food and Agriculture Organization) andmebaasidest. Andmed on toodud aastate 1999-2003 kohta.
KOKKUVÕTE
* Tarbitav toiduenergia erinevates maailmaosades varieerub suures ulatuses, alates 2400-st kuni 3700 kilokalorini inimese kohta päevas.
* Kõige rohkem kilokaloreid tarbitakse Põhja-Ameerikas - 3700 kcal - ning teisel kohal on 10%-lise kaotusega Euroopa - 3300 kcal.
* Kõige suurem tarbitava toiduenergia kasv on toimunud Euroopas - 3% viie aastaga.
* Taimsetest allikatest saadud toiduenergia hulk on erinevates maailmaosades enam-vähem samas suurusjärgus, jäädes 2200 ja 2700 kcal vahele.
* Euroopas on kõige suurem taimsetest allikatest pärit tarbitud energia hulk, ületades 2700 kcal. Põhja-Ameerikas tarbitakse taimseid produkte 10,3% vähem kui Euroopas - 2400 kcal.
* Loomsetest allikatest saadud toiduenergia kogused erinevates maailmaosades varieeruvad drastiliselt, alates 170-st kuni 1000 kcal inimese kohta päevas.
* Põhja-Ameerikas on kõige suurem loomsetest allikatest pärit tarbitud energia hulk, ületades 1000 kcal. Euroopas tarbitakse loomseid produkte samas suurusjärgus, jäädes Põhja-Ameerikale alla vaid ca 100 kcal-iga.
* Tarbitud toiduenergia hulk inimese kohta on riigiti erinev, alates 3000-st kuni 3700 kcal-ni päevas.
* Kõige suurem päevane toiduenergia hulk on Ameerika Ühendriikides ja Portugalis, umbes 3750 kcal.
* Üldine tendents näitab, et arenenud riigid on saavutanud oma maksimaalse taseme ja tarbitud toiduenergia hulk jääb aastate lõikes suhteliselt stabiilseks.
* Taimsetest allikatest pärit toiduenergia hulk inimese kohta on riigiti erinev, alates 1990-st kuni 3000 kcal-ni päevas.
* Kõige suurem taimsetest produktidest saadud toiduenergia hulk oli Türgis, umbes 3000 kcal.
* Loomsetest allikatest pärit toiduenergua hulk inimese kohta on riigit erinev, alates 380-st kuni 1300 kcal-ni päevas.
* Kõige suurem loomsetest produktidest saadud toiduenergia hulk oli Prantsusmaal ja Taanis, umbes 1300 kcal.
* Euroopa toiduenergia tarbimine inimese kohta päevas on 32% soovituslikust suurem ning Põhja-Ameerikas on vastav näitaja 48% suurem soovituslikust.
* Taimsetest allikatest pärit toiduenergia hulk on kõikides maailmaosades suurem kui soovituslik 1700 kcal.
* Euroopas tarbitakse loomsetest allikatest pärit toitu 16% rohkem soovituslikust ja Põhja-Ameerikas 29,5% rohkem soovitatud 800 kcal-ist.
* Vaadeldud riikidest tarbiti kõigis üle 3000 kcal toiduenergiat, ainsaks erandiks jäi Valgevene, kus see suurus oli ca 2900. Kõik need toiduenergia väärtused on suuremad soovituslikust ühe inimese päevanormist 2500 kcal-ist, järelikult on oluline tarbitava toidu kvaliteet ja toiteväärtus.
* Analüüsitud perioodil tarbiti kalatooteid inimese kohta aastas kõige rohkem Põhja-Ameerikas, ca 21,6 kg aastas.
* Euroopas tarbiti samal perioodil kalatooteid inimese kohta üle 20 kg aastas.
* Kõige vähem kalatooteid inimese kohta tarbitakse Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas, alla 10 kg inimese kohta aastas.
* Aasias tarbitakse kalatooteid inimese kohta keskmiselt 17,6 kg aastas.
* Kalatoodete tarbimine inimese kohta on eriti tõusmas Euroopas, kus tõusnud on nii odavamate kalatoodete (külmutatud, konserveeritud) kui ka kallimate kalatoodete tarbimine.
* Põhja-Ameerika kalatarbimine näitab väikest langustrendi.
* Kalatoodetest saadud valkude hulk on olnud kõige suurem Euroopas, kus see on ka näidanud pidevat kasvutrendi.
* Põhja-Ameerikas ja Aasias on kalatoodetest saadud valkude hulk inimese kohta grammides päevas olnud võrreldavas suurusjärgus, umbes 5 g valku päevas inimese kohta.
* Euroopas saadakse kalatoodetest päevas ca 1,4 g rasva inimese kohta.
* Aasias saadakse kalatoodetest rasva veidi üle 1 g päevas inimese kohta.
* Põhja-Ameerikas on kalatoodetest saadud rasva hulk natuke alla 1 g päevas.
* Võrreldes Põhja-Ameerikaga tarbitakse Aasias kalatooteid, mis sisaldavad rohkem valku ja rasva ning annavad kalatoodetele kõrgema toiteväärtuse.
* Kalatoodetest saadud toiduenergia, valgud ja rasvade hulk jääb kõvasti alla päevase soovitusliku normi.
* Vaadeldaval perioodil saadi võrreldud riikides kõige rohkem kilokaloreid kalatoodetest Norras, kus energiat saadi keskmiselt 130 kcal inimese kohta päevas.
* Erinevates riikides oli kalatoodetest saadud valkude hulk grammides inimese kohta päevas kõige suurem Norras ja Leedus, vahemikus 16-17 g valku päevas inimese kohta.
* Vaadeldaval perioodil oli enamus riikides kalatoodetest pärit valkude tarbimine vähesel määral kasvanud.
* Uuritud riikidest oli kalatoodetest saadud rasvade hulk grammides inimese kohta päevas kõige suurem Norras, olles maksimaalselt 6,8 g rasva päevas inimese kohta.
* Vaadeldaval perioodil oli enamus riikides kalatoodetest pärit rasvade tarbimine vähesel määral kasvanud.
* Kalatoodete tarbimise kasulikkus on globaalselt tähelepanu keskpunktis ning tänu kalatoodete heale toiteväärtusele näitab väikest kuid pidevat kasvutrendi.
