Uurimused ja uuringud

Retsepte kalakokalt Ahto Luigelt

Räime-klimbisupp

1 kg puhastamata värskeid räimi või räimefileed (siis oled puhastamise vaevast prii)
1 kg leemekala (kiisk, ahven) või kalasupikogu
6 keskmist kartulit
1 keskmine porgand
1 mugulsibul
hakitud maitserohelist (tilli, ürte)
loorberit
pipart
soola

Klimbid:
2 muna
1 sl võid
jahu
piima
soola
suhkrut

Tervete leemekalade puhul eemalda lõpused, kiisal ja ahvenal pea, loputa külma voolava vee all. Pane kalad või kalasupikogu külma vette keema. Eemalda keemisel pinnale kerkiv vaht. Lisa neljaks lõigatud sibul, loorber, maitsesta pipra ja soolaga. Keeda kalaleent tasasel tulel umbes 50 minutit. Vahepeal eemalda keemisel pinnale kerkivat vahtu.
Puhasta räimed - eemalda räimede selgrood, kuid jäta räimed seljalt terveks. Tükelda räimed - lõika selja pealt pooleks ja ristipidi tükkideks (suur räim 8 tükiks, väike 6-ks).
Riivi porgand ja tükelda kartulid.
Valmista klimbitaigen: sega lahtiklopitud muna hulka vaheldumisi pehme või, lisa väikeste kogustena piima ja jahu, kuni moodustub ühtlane tainas. Maitsesta soola ja suhkruga, soovi korral lisa maitse järgi hakitud maitserohelist (tilli, ürte). Klimbitainas peaks laialivalgumata püsima lusikal.
Kurna leem. Lisa riivitud porgand ja tükeldatud kartulid. Keeda leent veel 10 minutit.
Klimpide keetmiseks vormi  kuuma kalaleemesse kastetud kahe märja teelusika abil taignast väikesed klimbid, aseta need kalaleemesse. Ära klimpe kõiki ühte kohta pane,    siis nad ei kee potis kokku.
Lõpuks lisa räimefileetükid ja maitsesta supp hakitud maitserohelisega (hakitud till, ürdid).       Supp on valmis, kui klimbid on pinnale tõusnud.
Maitsete segunemiseks jäta supp soojale pliidile seisma. Parima tulemuse saad, kui supp seisab maitsestumiseks 30-60 minutit sooja puupliidi äärel (60-70kraadi juures).

Vastlapäeva räimesupp

Leeme valmistamine:

1 kala supikogu
2,5 l vett
5-6 pipratera
1 sibul
2 loorberilehte
soola

Tervete leemekalade puhul eemalda lõpused, vajadusel ka pea (näit kiisal ja ahvenal), loputa kala külma voolava vee all. Pane kalad või kalasupikogu külma vette keema. Eemalda keemisel pinnale kerkiv vaht.
Lisa neljaks lõigatud sibul, loorber, maitsesta pipra ja soolaga.
Keeda kalaleent tasasel tulel umbes 50 minutit. Vahepeal  eemalda keemisel pinnale kerkivat vahtu. Lõpuks kurna leem.

Supi valmistamine:

500 g räime
2 porgandit
1/2 klaasi kruupe
4 kartulit
200 g külmutatud rohelist hernest
porrulauku
tilli
peterselli

Puhasta räimed - eemalda räimede selgrood, kuid jäta räimed seljalt terveks. Tükelda räimed - lõika selja pealt pooleks ja ristipidi tükkideks (suur räim 8 tükiks, väike 6-ks).
Haki porgandid ja kartulid, pese kruubid.
Lisa valmiskeedetud leemesse hakitud porgandid, seejärel koos kruubid ja kartulid, keeda suppi 10 minutit.  Lisa herned, puhastatud räim ja porru.
Maitsesta supp tilli ja peterselliga.

Röstitud räimed

värskeid räimi või räimefileed (siis oled puhastamise vaevast prii)
toiduõli
soola
pipart
sidrunimahla
hakitud tilli

Puhasta räimed, eemaldades selgroo, kuid jäta räimed seljalt terveks. Pane räimefileetükid kaussi, lisa toiduõli ja hakitud till, maitsesta soola, pipra ja sidrunimahlaga. Raputa komponendid segi,  lase maitsestuda umbes 1 tund. Küpseta räimefileed grillplaadil, grillrestil sütel või pannil. Tulel küpsetamiseks aseta räimefileed nahapoolega allapoole ja küpseta fileesid ainult ühelt poolt. Küpseta räimefileesid sõltuvalt grilli kuumusest 3-5 minutit.
Õues valmistamisel serveeri räimefileed leivaga, kodus valmistatud räimefileede kõrvale sobib pakkuda keedetud kartuleid või värsket salatit.

Sulatatud juustuga täidetud räimed

värskeid räimi või räimefileed (siis oled puhastamise vaevast prii)
sidrunipipart
sulatatud juustu (näiteks Merevaik)
hakitud tilli
soovi korral muid maitseaineid
praadimiseks muna, jahu ja toiduõli

Puhasta räimed, eemaldades selgroo, kuid jäta räimed seljalt terveks. Maitsesta räimefileed soola ja sidrunipipraga. Sega sulatatud juust hakitud värske tilliga, soovi korral lisa enda valitud hakitud maitseaineid. Määri räimefilee kõhupoolele sulatatud juustu ja maitseainesegu, pane kaks räimefileed kõhtupidi kokku, ladusta kokkupandud räimefileed kiht-kihilt nõusse, hoia jahedas umbes 1 tund või jäta ööseks külmikusse.
Paneeri räimefileed munas ja jahus. Soovi korral sega lahtiklopitud muna hulka maitserohelist.
Prae kokkupandud räimefileed mõlemalt poolt  5-8 minutit.

Retsepte Hanno Kaselt
kirglikult kalamehelt ja -kokalt, ajakirja Kalastaja vastutavalt väljaandjalt

Silgusupp Püünsi moodi

0,5 kg värsket räimefileed
1 mugulsibul
1 keskmine porru
1 keskmine porgand
toiduõli praadimiseks
1 spl austrikastet
1 spl sojakastet
1 l vett
2-3 toorest kartulit
köömned
10 tera musta pipart
200 ml rõõska koort
maitse järgi soola
maitserohelist

Haki sibul, porru ja porgand, prae köögiviljad toiduõlis pehmeks. Praadimise lõpus lisa austrikaste ja sojakaste ning maitse järgi soola.
Vala saadud segu keedunõusse, lisa vesi, räimefileed ja kooritud, sobivasse suurusesse tükeldatud kartulid.          
Keeda suppi umbes viis minutit kuni kartulitükid on pehmed.
Vähenda pliidi kuumust, puista supi sisse näpuotsaga köömneid ja terapiprad ning lase supil umbes viis minutit maitsestuda.
Lõpuks lisa supile umbes 50 ˚C-ni ettekuumutatud rõõsk koor, puista peale maitserohelist, ja serveeri.

Kalastaja silgusupp

enda soovitud koguses
  räimefileed või rümpasid
  kanapuljongit
  porgandit
  porrut
  brokkolit
  kartulit
  austri- ja sojakastet
  30% rõõska koort
  võid
  loorberit
  soola
  terapipart
  paprikapulbrit
  mett
  maitserohelist – tilli ja peterselli

Keeda kanapuljong.
Haki sobiv kogus porgandit ja porrut ning prae need võis. Praadimise ajal maitsesta juurikaid soja- ja austrikastmega.
Lisa puljongisse kartul ja brokkoli, keeda 10 minutit.
Seejärel lisa puljongisse praetud porgand ja porru, maitsesta soola, loorberi, terapipra ja paprikapulbriga ning lisa ka veidi mett. Keeda puljongit veel 5 minutit.
Lisa räimefileed või –rümbad. Lase leemel keeda veel ligi paarkümmend sekundit.
Tõsta pott tulelt, lase supil mõni minut jahtuda.
Kõige lõpus lisa 5 liitri supi kohta 200 ml rõõska koort. Maitsesta silgusupp rohke hakitud peterselli ja tilliga.

Praetud räimefileed koorekastmes

1 k värskeid räimi või räimefileed
jahu paneerimiseks
võid ja toiduõli praadimiseks
maitse järgi soola
porrut
1 porgand
200 ml rõõska koort
100 ml vett
maitserohelist

Puhasta räimed, eemalda ka selgroog, kuid jäta räimed seljalt terveks, liblikfileeks, või kasuta ostetud räimefileed.
Paneeri räime liblikfileed jahus ja prae need rohkes või ja toiduõli segus mõlemalt poolt kuldpruuniks.              
Praadimisel maitsesta fileed soolaga oma maitse järgi.
Viiluta peotäis porrut ja porgand ning prae need räimede praadimisest pannile jäänud või ja toiduõli segus pehmeks.  Lisa supilusikatäis jahu ja prae porru-porgandi segu veel umbes minut. Samal ajal lisa segades rõõsk koor ja vesi.           
Kuumuta kastet keemiseni, lisa maitse järgi soola ja maitserohelist.
Tõsta kaste pliidikuumalt ära, aseta praetud räimefileed kuuma kastmesse ja lase neil kümmekond minutit posengida.
Serveeri keedetud kartulite ja lehtsalatiga.

Röstitud räimerümp sidruni ja mee marinaadis

enda soovitud koguses
  räimerümpasid
  mugulsibulat
  sidrunit
  soola
  mett
  tera- ja vürtspipart

Rösti räimerümbad grillil, abivahendina kasuta kalaresti.
Valmista marinaad. Selleks võta sobiv kogus külma vett. Lahusta vees maitse järgi mesi, sool ja sidrunimahl.
Viiluta marinaadi 1 liitri kohta 1 keskmine mugulsibul ja lisa see marinaadi. Maitseks lisa veel terapipart ja vürtspipart.
Kuumuta marinaadi keemiseni.
Aseta röstitud räimerümbad sobivasse kuumakindlasse nõusse ja vala marinaad kaladele.
Lase jahtuda ja maitsestuda kuniks kannatust jätkub ja asu sööma.

Marineeritud räimed

1 kg värskeid räimi või räimerümpa
riivsaia paneerimiseks
võid ja toiduõli praadimiseks
maitse järgi soola

Puhasta räimed peadest ja sisikonnast või kasuta ostetud räimerümpa.
Paneeri räimerümbad riivsaias ning prae või ja toiduõli segus mõlemalt poolt kuldpruuniks.

Marinaad:
1 l vett
1 keskmine mugulsibul
porgandit oma soovi järgi
5 tera musta pipart
5 tera vürtspipart
5 tera nelki
maitse järgi suhkrut, soola ja äädikat

Koori ja viiluta sibul ja porgand, lisa need külma vette ja tõsta marinaadi-hakatis pliidile. Lase marinaadil keema tõusta ja keeda seda umbes 20 minutit. Mõni minut enne keetmise lõpetamist lisa terapipar, vürtspipar ja nelk.
Jäta marinaad jahtuma toatemperatuurini. Lisa marinaadile maitse järgi suhkrut, soola ja äädikat. Kui sobiv maitse on saavutatud, kuumuta marinaad umbes 80 ˚C-ni ning vala praetud räimedele.
Jäta räimed marinaadi sisse maitsestuma kuni marinaadi jahtumiseni ning naudi neid leiva- või kartulikõrvasena.

Retsepte Vladislav ja Kaarel Koržetsilt,
kirglikelt kalaroogade populariseerijatelt
ja kalameestelt, Koržetsi õpiköögi eestvedajatelt

Äädikaräimed sinepi-koorekastmes

1 kg värskeid räimi või räimefileed
2 klaasi vett
1 spl 30% äädikat
2 tl soola

Kaste:
400 g hapukoort
1 spl lahjendatud äädikat või 1 tl sidrunimahla
3 spl sinepit
3 spl suhkrut
1 tl soola
1 küüslauguküüs
maitse järgi jahvatatud pipart

Fileeri räimed või kasuta fileeritud räimefileed.
Leota neid paar tundi äädikavees, nõruta ja pane eelnevalt kastmeks kokkusegatud toorainega kaussi.
Lase ööpäev külmikus marineeruda.
Serveeri musta leiva ja keedetud kartulitega.

Ooperikeldri räimed

500 g räimefileed
2 munarebu
2 dl rõõska koort
1,5 dl jämedat rukkijahu või riivsaia
2-3 tl soola
koorevõid praadimiseks

Sega munakollased rõõsa koorega, pane kalafileed koore sisse ning leota neid 12-24 tundi.
Kui soovid natuke teravamat maitset, lisa sinepipulbrit.
Nõruta fileed ja tahenda need pabersalvrätikuga. Pane kaks fileed kalataoliselt kokku ja paneeri soolaga segatud rukkijahus või riivsaias. Prae võis pruuniks ja krõbedaks.
Kuumal pannil kipuvad kalana kokkupandud fileed "lahti minema", seetõttu võid neid praadida ka poolikute fileedena.
Eriti hästi maitsevad selliselt valmistatud räimed kartulipudruga.

Retsepte Tauno Laasikult,
eesti köögi, kodumaise tooraine ja koostegemise rõõmu propageerijalt,
Maitseelamuse koja loojalt ja peremehelt

Äkine räimest või ahvenast

enda soovitud koguses
     räime- või ahvenafileed
     soola
     pipart
     suhkrut

Sega sool, suhkur ja pipar ning raputa õhuke kiht segust kausi põhja.
Lao maitseainesegule kiht fileesid.
Raputa peale jälle soola, suhkru ja pipra segu. Jätka niimoodi kihiti, kuni kõik fileed on kausis.
Kata kauss taldrikuga ja raputa kaussi kõvasti umbes 7 minutit.
Serveeri äkist röstitud leival, mustal leival või kuuma värske kartuliga.

Kala õlletaignas

enda soovitud koguses
     räime- või ahvenafileed
     heledat õlut
     muna
     jahu
     värsket tilli
     soola
     suhkrut
     praadimiseks võid

Valmista õlust, munast ja jahust taigen, maitsesta soola ja suhkruga.
Pane räimefileed kõhtupidi kokku, või kaks ahvenafileed lihtsalt üksteise peale, nende vahele tillioksake.
Kasta kokkupandud fileed taignasse ja prae kuumas võis pruuniks.

Haugišašlõkk

enda soovitud koguses
  haugifileed
  mugulsibulat
  oliivõli
  sidrunimahla
  rohelist pipart
  peterselli
  soola
  suhkrut

Lõika mugulsibul ratasteks ja haki petersell. Sega kokku haugifileed ja sibul, lisa õli. Maitsesta segu sidrunimahla, rohelise pipra, peterselli, soola ja suhkruga. Jäta segu pooleks tunniks maitsestuma.
Pane fileed ja sibularõngad vaheldumisi vardasse ja küpseta neid süte kohal.

Tutvu räimerookimise nippide ja tervislike räimeroogade retseptidega SIIN

Ohtralt põnevaid ja hõlpsalt valmivaid kalaroogade retsepte pakuvad interaktiivsed kogumikud

Uuring kala ja kalatoodete tarbimise suurendamise võimalustest Eestis

Uuring on valminud Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 3.4 “Uute turgude arendamine ja reklaamikampaaniad” raames Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu tellimusel.

Kalandustoodete tarbimine ning tarbimise võimalik suurendamine Eestis

Kalandustoodete tarbimine ning võimalik tarbimise suurendamine Eestis 
CATI tarbijaküsitlus, veebruar-märts 2011

Eesti Kalaliidu esindaja põhjendas kalanduse teabekeskuse nõukogus vajadust selgitada väheväärtusliku kala kui tooraine ja tootmisjääkide väärtustamise võimalusi. Kalanduse teabekeskus pidas otstarbekaks eeluuringu läbiviimist, et selgitada väheväärtusliku tooraine kogused.

Väheväärtusliku kala all peeti silmas muljutud kala, „pehmet“ kala (püüdjate termin), igasuguseid jääke ja kaaspüüki (nii alamõõduline kala kui ka väheväärtuslikud liigid, mille turustamine on problemaatiline).

Väheväärtusliku kala esinemine püükides on peamiselt Läänemere traalpüüdjate probleem. Väheväärtuslikku kala on püükides 0-25%. 60% traalpüüdjaid märkis väheväärtusliku kala koguseks 0-3%. Hinnanguliselt võiks 2011. aastal saada traalpüügil 4382 tonni väheväärtuslikku kala (keskväärtus 219, alumine kvartiil 50, ülemine kvartiil 1377). Rannapüügil probleemi ei esine või osatakse seda vältida. Sisevetel saadakse väheväärtuslikku kala aastas umbes 250 tonni, mis on ka kaluritele ja tööstustele probleemiks. Spetsialiseeritud väheväärtusliku kala püük (näiteks hõbekogre püük rannikumeres ja kiisa püük Peipsi järves) võimaldaks tooraine koguseid tõsta.

Uuringu tervikteksti saab lugeda siin.

Kalanduse teabekeskuse tegevus toimub "Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava" meetme 3.1 "Ühistegevused" tegevuse "Muud ühistegevused" raames.

Valdkondlikud teadus- ja arendusasutused

Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut - kalakasvatuse osakonnas tegeletakse kalakasvatuse alase teadus- ja õppetööga.

Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus - tegeletakse Eesti siseveekogude fundamentaal- ja rakendusuuringutega, õpetatakse üliõpilasi ning juhendatakse kraadiõppureid.

Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus - tegeletakse üldise keskkonnateadlikkuse tõstmise ja keskkonnahoidliku, säästva eluviisi kinnistamisega Eesti inimeste väärtushinnangutes.

TTÜ Eesti Mereakadeemia - tegeletakse merendusalase magistri- ja rakenduskõrgharidusõppega, merenduse rakendusuuringute ja arendustegevusega ning merendusalase täiendus- ja ümberõppega.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut - tegeletakse mereuuringutega, uurimisvaldkondade laia spektriga kaetakse teemad merevee füüsikast bioloogiani. Suure osa tegevusest moodustab Eesti jaoks tähtsate teadusprobleemide lahendamine. Ühtlasi on mereinstituut õppebaasiks merebioloogilise suunitlusega kraadiõppele.

Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi zooloogia osakond - arendatakse zooloogia valdkonna õppe-, teadus- ja arendustegevust ning tegeletakse valdkonna rakenduslike uuringutega.

Eesti kutsesüsteem elukestva õppe teenistuses ka kalanduse ja merenduse valdkonnas

Iga töö tegemiseks on vajalik teatud kompetentsus - oskused, teadmised, sobivad isikuomadused, hoiakud ning vastav kogemus.

Koolilõpetajate ja töötajate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga selgitab kutsesüsteem välja kutsealal erinevates rollides edukaks töötamiseks vajaliku kompetentsuse ja igale neist koostatakse vastav kutsestandard. Kutsestandardite abil luuakse võimalused kompetentsuse hindamiseks, mida nimetatakse kutse andmiseks, ning vastav välja-, täiendus- ja ümberõppe süsteem.

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Loe, kuidas saab kutsesüsteem toetada sinu tegevust.

Kalanduse ja merenduse valdkonnas kehtivad kutsestandardid leiad siit.