Uurimused ja uuringud

Uuring "Tööndusliku kalapüügi mõju ohustatud kalaliikide populatsioonidele Peipsi järves seoses MSC sertifikaatide taotlemisega" (Tartu Ülikool, 2021)

Valmis uuringu "Tööndusliku kalapüügi mõju ohustatud kalaliikide populatsioonidele Peipsi järves seoses MSC sertifikaatide taotlemistega" lõpparuanne.

Kokkuvõte

MSC (Marine Stewardship Council) reeglite järgi peaks kalapüügil järgima ohustatud, ohualdiste või kaitsealuste liikide riiklikke ja rahvusvahelisi kaitsenõudeid ning püügiviisil ei tohiks olla neile liikidele vastuvõetamatut mõju. Eestis kaitse all olevad tõugjas ja säga kuuluvad liikide hulka, kes tuleb pärast tabamist veekogusse tagasi lasta ning keda kogusaagis üles ei märgita. Mõju hindamiseks ohustatud või kaitsealustele liikidele Peipsis ja Lämmijärves viidi läbi testpüügid kutselises püügis enamkasutatavate aktiivsete ja passiivsete püünistega ning arvutati tõugja ja säga kaaluline osakaal saagis.

Kaitsealuste tõugja ja säga isendeid põhjanoodasaakides testperioodil ei esinenud. Nii säga kui tõugjat esines aeg-ajalt passiivsetes püünistes, määr sõltus püügikohast, aastaajast ja sellest tulenevalt veetemperatuurist. Enim sattus kaitsealuseid liike püünistesse suveperioodil.

Kaitsealuste liikide osakaal Peipsi järve saakides on meie tulemuste põhjal madal. Nakkevõrkude saagis Peipsi järve avaosas testperioodil säga ei esinenud, tõugja osakaal oli 00,35 % kogusaagist ühel kontrollimisel. Peipsi järve Nina-Meerapalu piirkonna mõrdades oli testperioodil tõugja osakaal 02,7 % ning sägal 00,8 %. Lämmijärve mõrrajadades oli testperioodil tõugja osakaal 02,2 % ning sägal 01,8 %. Uuringu tulemused langevad kokku teadaolevate andmetega nende liikide levikust Peipsis ja Lämmijärves.

Kaitsealuste liikide kaaspüügi vähendamiseks, võttes arvesse, et tõugja ja säga osakaal saakides oli suurim suveperioodil, ei tohiks sügisene aktiivne püügihooaeg langeda sooja veetemperatuuri perioodile ning sügispüügiga tuleks alustada võimalikult hilja. Samuti tuleks sooja vee perioodil kaitsealuste liikide kaaspüügi ellujäämuse suurendamiseks vajadusel lubatud püügivahendite ja püügipiirkondade valikut suunata või selle ebaõnnestumisel püügitegevust piirata.

Kalapüügi mõju täpsemaks kindlaks määramiseks on vajalik hinnata ning regulaarselt seirata tõugja ja säga asurkonna arvukust ja olukorda Peipsi eri osades ja Lämmijärves, võimalusel kasutades mitte-letaalset metoodikat ning vastavalt määrata kaitsealuste liikide ohutu kaaspüügitase ja püügipiirangud.


Elor Sepp
Anu Albert
 
Tartu Ülikool 2021

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

26

27

28

29

1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

1

2

3

4

5

6

7