Uurimused ja uuringud

Uuring "Kormoranide toitumise mõju Võrtsjärve kalavarudele" (Eesti Maaülikool, 2021)

Valmis uuringu "Kormoranide toitumise mõju Võrtsjärve kalavarudele" lõpparuanne.

Käesoleva projekti eesmärgiks oli selgitada Võrtsjärve kormoraniasurkonna (Phalacrocorax carbo sinensis Staunton, 1796) toitumist – millistest kalaliikidest kormoranid toituvad, millised on nende põhilised toitumisalad, milline on tarbitava kala kogus. Täpsemad andmed võimaldavad vajadusel korraldada kormoranide ohjamist. Kormoranide mõju üle Eesti kalavarudele on palju vaieldud. Erinevad huvigrupid kipuvad sageli jääma selles küsimuses eri arvamusele. Paraku napib aga paljudel juhtudel täpseid andmeid, kui suurt ja millist mõju kormoranid kalastikule ikkagi avaldavad. Eesti rannikumeres on kormoranide toitumist ka tänuväärselt uuritud. Võrtsjärvel, mis on üks Eesti kalamajanduslikult tähtsamaid siseveekogusid, vastavaid uuringuid aga paraku napib. 1990ndate keskpaigast alates on kormoranid pesitsenud Võrtsjärves Tondisaarel. Milline on nende konkreetne mõju, pole siiani täpsemalt uuritud. Seepärast keskenduski käesolev projekt Võrtsjärve kormoranipopulatsiooni toitumist puudutavate detailide väljaselgitamisele. Uuring oli vajalik ka sellepärast, et suhteliselt tõenäoline on uute sisemaa kolooniate teke. Kogutud andmed võiksid aidata paremini mõista ja üldistada kormoranide võimalikku mõju Eesti sisevete kalavarudele.

Kokkuvõte ja järeldused

Võrtsjärve kormorani asurkonna suuruseks oli aastatel 2019-2020 keskmiselt 470 lindu ja kormoranid viibisid järvel umbkaudu 7 kuud. Pesitsusedukus oli väga madal, enamik pesitsemistest ebaõnnestus ilmselt lindude häirimise tõttu. Põhiliselt toitusid kormoranid latikast (47% söödud kalade üldarvust) ja kohast (19%). Söödud latikate keskmine pikkus (L) oli 16 cm, kohadel aga 21 cm. Ilmselt eelistatakse väiksemaid latikaid just madalama kehakõrguse tõttu. Kõikide söödud kalade keskmine pikkus oli 17 cm. Keskmiselt sõid kormoranid ööpäevas 4,7 kala kogukaaluga 465 g. Aastas tarvitas kormoranide asurkond Võrtsjärves 46 t kala. Kui võrrelda Võrtsjärve kalade kogubiomassi ja kormoranide aastast väljapüüki ilmneb, et kormoranid tarbivad kalavarudest aastas <1%. Kui vaadata kormoranide poolt enimsöödavaid kalaliike, siis latikavarudest söövad kormoranid 0,6% ja kohavarudest 1,6% aastas. Üldiselt võib öelda, et kormoranide ärasööm mõjutab Võrtsjärve kalamajandust vähe.

Antud hetkel on kormoranide arvukus Võrtsjärve puhul optimaalne ja vajadust ohjamiseks pole. Kindlasti tuleb aga Võrtsjärve kormoranide asurkonnal hoolsasti silma peal
hoida. Juhul kui kormoranide koloonia tulevikus märgatavalt suureneb ja peaks tekkima vajadus linde ohjata, piisab nende arvukuse vähendamiseks koloonia sagedasest häirimisest.


Priit Zingel, Arvo Tuvikene ja Tõnu Feldmann
Eesti Maaülikool
Tartu 2021

 

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

26

27

28

29

1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

1

2

3

4

5

6

7