Allikas: Tartu Ülikooli teadusuudised, Villu Päärt
02.05.2012

Kui olete söönud liiga palju soolast, tekib janu. Kui liigselt vett juua, tahaks soolast suutäit.

Samad mured on siiakaladel, kes elavad soolases meres või magedas jões. Jõekalu kimbutab soolapuudus. Merekalade puhul on pilt sootuks teine: nemad peavad tulema toime liigsoolsuse ja vedelikupuudusega.

Loe edasi

Projekti täitmisel osalenud TÜ Eesti Mereinstituudi töötajad ja kraadiõppurid: Redik Eschbaum (vastutav täitja), Anu Albert, Kristiina Jürgens, Martin Kesler, Kalvi Hubel, Ulvi Piirisalu, Mehis Rohtla, Lauri Saks, Roland Svirgsden, Imre Taal, Aare Verliin, Markus Vetemaa, üliõpilased
Tartu 2012

Uurimistöö eesmärk oli koostada ülevaade Kõpu poolsaare ümbruse mereala kalastikust ja selle piirkonna kalanduslikust tähtsusest. Samuti oli ülesandeks analüüsida kirjeldatava ala kalastiku võimalikku ohustatust antropogeensete ja teiste tegurite poolt.

Kokkuvõttes tabati välitööde käigus Kõpu uurimisalalt 27 liiki. Lisaks võib esitatud arutluse põhjal tõestatuks pidada 32 ja tõenäoseks pidada vähemalt 35 liigi pidevat või juhuslikku esinemist. Aruandes esitatud kalastiku ülevaade annab kindlasti ettekujutuse Kõpu uurimisala tavalistest ja tüüpilisematest liikidest. Samuti võib seda kindlasti pidada ammendavaks looduskaitseliste otsuste tegemisel.

Uuringu aruande terviktekst on leitav SIIN.

Vastutav täitja Mart Kangur
Töö täitjad olid Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalandusuuringute sektori töötajad: teadur bioloogiakandidaat Mart Kangur, assistent Mari-Liis Viilmann, tehnik-autojuht Rein Luht
Tallinn 2002

Uuringu eesmärgiks oli Läänemaa olulisemate siseveekogude ja rannikumere kalavarude seisundi, viimaste kalakasvatuslikul ja muul viisil (potentsiaalsete kudealade olukorra ja neile juurdepääsu parandamine, püügi reguleerimine) täiendamise võimaluste väljaselgitamine ja kunagise seisundi taastamise võimalused.
2001. aastal tehtud uuringud on I etapp pikemale perioodile kavandatud uurimistöödest.

Uuringu aruande terviktekst on leitav SIIN.

KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED

1. Eesti loodeosa jõed (Veskijõgi, Nõva ja Riguldi jõgi) on kalavaesed, kuid sobivad kudemiseks meriforellile, jõesilmule ja Riguldi ka vimmale. Forelli asurkonnad on praegu kõigis kolmes väga nõrgad, jõesilmu tõuseb Nõva ja Riguldi jõkke (koos Höbringi ojaga) püügiks piisaval hulgal.
Püügivõimalus silmutorbikutega võiks 2003. aastal jääda 2002. aasta tasemele - kummaski 50 torbikut. Voolusängi muutmised ei ole soovitavad. Vajalikuks võib osutuda suudmete parem avamine.
Kõigisse jõgedesse tuleks asustada meriforelli noorjärke: Veskijõkke 2000 1a või 4000 0+, Nõva jõkke 5000 1a või 10 000 0+, Riguldi jõkke 3000 1a või 5000 0+ meriforelli. Kalad tuleks hankida Õngu Noorkalakasvandusest.

2. Läänemaa loodeosa jäänukjärvedest on Lepaauk, Pikkane järv suhteliselt kalavaesed. Kasutusviis - harrastuspüük. Kalarikkamad on Sutlepa meri ja Karjatsimeri. Peamine kasutusviis - harrastuspüük. Sutlepa merel võib talvel lubada jääalust püüki võrkudega silmasammuga alates 45 mm. Võrkude arv 10. Kalade kudemisvõimaluste parandamiseks Möldrimeres on tõenäoliselt vajalik järve merega ühendava kraavi puhastamine.

3. Ohustatud liigiks Läänemaa rannikumeres on merisiig, soovitav on kalakasvatuslik taastootmine. Asustusmaht kuni 100 000 samasuvist. Merisiia kasvatamiseks Läänemaal võimalused puuduvad. Kui õnnestub kohapealt koguda siiamarja, tuleks selle inkubeerimiseks ja vastsete järelkasvatamiseks sõlmida leping Härjanurme Kalataluga. Asustamiseks tuleb valida laht (lahed), kus eeldused siia asurkonna taastumiseks on parimad. Selle selgitamiseks on vajalikud uuringud.

4. Soovitav on 2001. aastal alustatud kalastuslikke uuringuid jätkata.