Andmete esitamist reguleerib määrus "Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord".

Andmete saajaks on Veterinaar- ja Toiduamet või määruses nimetatud juhul Keskkonnainspektsioon.
Andmete esitaja on kalapüügiloa omanik, laeva kapten, kala esmakokkuostja või vastavalt määratud esindajad.
Andmed esitatakse elektrooniliselt või paberdokumendil. Paberdokumendil esitatakse andmed rannapüügipäeviku või kalalaeva kalapüügipäeviku lehel, üleandmisdeklaratsioonil, esmakokkuostukviitungil või selles määruses sätestatud muul dokumendil.  Püügipäevik võib olla rannapüügipäevik või kalalaeva kalapüügipäevik.

Püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni, üleandmisdeklaratsiooni ja esmakokkuostukviitungi raamatu väljastamine toimub nõudmisel ja ainult isikutele, kellele on väljastatud samal aastal kalapüügiluba. Kõik raamatu lehed (vormid) on nummerdatud ja need tuleb täita järjest. Veterinaar- ja Toiduamet  säilitab talle esitatud vormide originaale kümne aasta jooksul nende saamisest arvates. Püügipäevik peab püügil kaasas olema.

Andmete esitamine kaluri kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta (§ 15-21)

Kaluri kalapüügiloa omanik või tema esindaja esitab andmed kalapüügi kohta rannapüügipäevikulehel, välja arvatud Läänemerel kastmõrraga ja põhjanoodaga püügil, kus püügiandmed tuleb esitada kalalaeva kalapüügipäeviku lehel. Rannapüügipäeviku täidetud originaalleht edastatakse kaluri kalapüügiloa andjale iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks. Püügipäevikuleht esitatakse kalapüügiloa kehtivuse ajal ka juhul, kui aruandekuu jooksul püügil ei käidud või püügil käies saaki ei saadud. Sel juhul märgitakse püügipäevikulehele, et püügil ei käidud või et saaki ei saadud.

Eelandmed tuleb esitada Peipsi järvel põhjanoodapüügilt naasmisel 48 tunni jooksul ning enne Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel toimuvalt kalapüügilt naasmist.

Andmete esitamine kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta (§ 22-30)

Kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta esitab loa omanik või tema esindaja andmed püügipäevikulehel. Püügipäeviku täidetud originaalleht antakse üle või saadetakse tähtkirjaga Maaeluministeeriumile kaks korda kuus. Kui lossimine või ümberlaadimine toimub 15 või enam päeva pärast püüki, edastatakse Maaeluministeeriumile eelandmed.

Kuna erinevatel veealadel püüdmisele on kehtestatud erinevad nõuded, siis on ka määruses iga piirkonna kohta (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon, Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon ja Teravmäed) kehtestatud erinevad nõuded (§ 28-40).

Andmete esitamine lossimise ja ümberlaadimise kohta (§ 31-34)

Andmed kala lossimise kohta esitab:

1) kalalaeva kalapüügiloa, mille alusel lossitud kala püüti ja lossiti, omanik või tema esindaja;

1¹) kastmõrraga ja põhjanoodaga püügi puhul kaluri kalapüügiloa, mille alusel kala püüti ja lossiti, omanik või tema esindaja;

2) kala lossinud laeva kapten, juhul, kui laevalt lossitakse merel ümberlaadimise käigus vastu võetud kala või tegu on teise riigi lipu all sõitva laevaga ja kala lossinud laeval ei ole kalalaeva kalapüügiluba.

(2) Andmed esitatakse kalapüügipäeviku lehel oleval lossimisdeklaratsioonil (edaspidi püügipäevikuleht) või EL komisjoni määruse 2807/83/EMÜ III lisas esitatud lossimisdeklaratsiooni eri vormil (edaspidi lossimisdeklaratsioon). EL komisjoni määruse 2807/83/EMÜ III lisas antud lossimisdeklaratsiooni eestikeelne vorm on esitatud lisas 6.

(3) Andmed esitatakse püügipäevikulehel, kui lossimine toimub Eesti laevakinnistusraamatus või väikelaevaregistris registreeritud laevalt Eesti sadamas.

(4) Andmed esitatakse püügipäevikulehel ja §-s 42 toodud juhul ka lossimisdeklaratsioonil, kui lossimine toimub Eesti lipu all sõitvalt laevalt teise riigi sadamas.

(5) Iga laeva kohta tuleb täita vähemalt üks püügipäevikuleht või lossimisdeklaratsioon.

(6) Püügipäevikulehe või lossimisdeklaratsiooni originaallehe pöördele tuleb märkida ettevõtte või isiku nimi, äriregistrikood või isikukood, kellele lossitud kogused üle anti või müüdi ettevõtete või isikute ja kalaliikide ning koguste kaupa kilogrammides.

(1) Andmed kala ümberlaadimise kohta esitab kala ümber laadinud laeva kapten kalapüügipäeviku lehel oleval ümberlaadimisdeklaratsioonil (edaspidi püügipäevikuleht) või EL komisjoni määruse 2807/83/EMÜ III lisas esitatud ümberlaadimisdeklaratsiooni eri vormil (edaspidi ümberlaadimisdeklaratsioon). EL komisjoni määruse 2807/83/EMÜ III lisas antud ümberlaadimisdeklaratsiooni eestikeelne vorm on esitatud lisas 6.

(2) Andmed esitatakse püügipäevikulehel, kui ümberlaadimine toimub Eesti lipu all sõitvalt laevalt Eesti jurisdiktsiooni alla jääval veealal.

(3) Andmed esitatakse ümberlaadimisdeklaratsioonil, kui ümberlaadimine toimub Eesti lipu all sõitvalt laevalt teise riigi jurisdiktsiooni alla jääval veealal ja selle riigi pädev asutus nõuab ümberlaadimise andmete esitamist.

Andmete esitamine kala üleandmise ja transpordi kohta (§ 35-37)

Üleandmisdeklaratsioon täidetakse ja esitatakse Maaeluministeeriumile. Kui kala müüakse mujal kui lossimiskohas, esitatakse Maaeluministeeriumile kala transportimise andmed.

Andmete esitamine kala esmakokkuostu kohta (§ 38-39)

Kala esmakokkuostu korral täidetakse kala esmakokkuostukviitung. Kala esmakokkuostja võib esmakokkuostukviitungile märgitavad andmed edastada Maaeluministeeriumile interneti teel internetiankeedi täitmise kaudu, faksiga või elektronposti teel. Niisugusel juhul antakse esmakokkuostukviitungi täidetud originaal Maaeluministeeriumile üle või saadetakse tähtkirjaga kaks korda kuus.

Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra lisadena on leitavad
Kirde-Atlandi püügiruudud (Lisa 1), 
Läänemeri, ICESi alarajoonid (Lisa 2,)
Läänemeri, ICESi statistilised ruudud (Lisa 3),
Läänemeri, väikesed püügiruudud (Lisa 4),
Rannapüügipäevik (Lisa 5),
Euroopa Liidu kalalaeva kalapüügipäevik (Lisa 6),
Kala esmakokkuostukviitung (Lisa 7),
Kala üleandmisdeklaratsioon (Lisa 8),
Kala veodokument (Lisa 9),

ERS

Elektroonilise raporteerimise süsteemi (ERS) hakati Eestis katsetama 2011. aastal.

ERS testkeskkonda pääsemiseks lae alla ERS testkliendi installpakett

ERS testkliendi kasutusjuhend

ERS kasutusjuhend kaptenitele

Kalanduse infosüsteemi kasutusjuhend kaptenitele

ERS kasutajatoe kontaktid:

tel 670 3325 , 679 6920
mob 5306 8926
e-post ers.probleem@agri.ee

Valdkondlikud teadus- ja arendusasutused

Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut - kalakasvatuse osakonnas tegeletakse kalakasvatuse alase teadus- ja õppetööga.

Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus - tegeletakse Eesti siseveekogude fundamentaal- ja rakendusuuringutega, õpetatakse üliõpilasi ning juhendatakse kraadiõppureid.

Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus - tegeletakse üldise keskkonnateadlikkuse tõstmise ja keskkonnahoidliku, säästva eluviisi kinnistamisega Eesti inimeste väärtushinnangutes.

TTÜ Eesti Mereakadeemia - tegeletakse merendusalase magistri- ja rakenduskõrgharidusõppega, merenduse rakendusuuringute ja arendustegevusega ning merendusalase täiendus- ja ümberõppega.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut - tegeletakse mereuuringutega, uurimisvaldkondade laia spektriga kaetakse teemad merevee füüsikast bioloogiani. Suure osa tegevusest moodustab Eesti jaoks tähtsate teadusprobleemide lahendamine. Ühtlasi on mereinstituut õppebaasiks merebioloogilise suunitlusega kraadiõppele.

Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi zooloogia osakond - arendatakse zooloogia valdkonna õppe-, teadus- ja arendustegevust ning tegeletakse valdkonna rakenduslike uuringutega.

Eesti kutsesüsteem elukestva õppe teenistuses ka kalanduse ja merenduse valdkonnas

Iga töö tegemiseks on vajalik teatud kompetentsus - oskused, teadmised, sobivad isikuomadused, hoiakud ning vastav kogemus.

Koolilõpetajate ja töötajate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga selgitab kutsesüsteem välja kutsealal erinevates rollides edukaks töötamiseks vajaliku kompetentsuse ja igale neist koostatakse vastav kutsestandard. Kutsestandardite abil luuakse võimalused kompetentsuse hindamiseks, mida nimetatakse kutse andmiseks, ning vastav välja-, täiendus- ja ümberõppe süsteem.

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Loe, kuidas saab kutsesüsteem toetada sinu tegevust.

Kalanduse ja merenduse valdkonnas kehtivad kutsestandardid leiad siit.

Kalanduse teabekeskus

kalateave[at]ut.ee

Töötajad

Asukoha kaart

Vaata suuremalt

Kalanduse teabekeskuse tegevus toimus "Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava" meetme 3.1 "Ühistegevused" tegevuse "Muud ühistegevused" raames. Toetuse kasutamise kava kehtestas põllumajandusminister 14.07.2010 käskkirjaga
nr 94.

Kalanduse teabekeskuse eesmärgiks oli luua ühtne võrgustik, mis võimaldaks kalandussektoril (kalapüük, vesiviljelus, kala töötlemine ja turustamine) ning kala- ja kalatoodete tarbijatel saada kaasaegset oskusteavet, koolitust ja nõuannet. Teadus- ja seadusinfo, kogemuste ja hea praktika levitamise kaudu sooviti soodustada kalandussektori elukestvat õpet ning suurendada tarbijateadlikkust.

Teabekeskus alustas tegevust aprillis 2011 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juures.

Teabekeskuse tegevust juhtis juhataja.

Teabekeskuse tööd koordineeris nõukogu, mis koosnes järgmiste organisatsioonide esindajatest:
1) Maaeluministeerium,
2) Keskkonnaministeerium,
3) Haridus- ja Teadusministeerium,
4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
5) Tartu Ülikool,
6) Eesti Maaülikool,
7) TTÜ Eesti Mereakadeemia,
8) Maamajanduse Infokeskus,
9) Eesti Kalurite Liit (juhatuse esimees Mart Undrest, kontakttel 5023 860),
10) Eesti Kalaliit,
11) Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 11.11.2010 käskkirja nr 17-6/265 alusel määrati kalanduse info-, koolitus- ja nõuandekeskuse tegevuseks toetust 1 910 319,17 eurot Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007-2013 meetme 3.1 "Ühistegevused" tegevuse "Muud ühistegevused" raames.
Kalanduse info-, koolitus- ja nõuandekeskuse tegevuse lõpptähtaeg oli 30. juuni 2015.

Kalandus ehk kalamajandus on (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega. Samuti arvatakse kalanduse alla kalakasvatus (vesiviljelus) ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise.

Allikas: Vikipeedia