Kalandustoodete tarbimine ning võimalik tarbimise suurendamine Eestis 
CATI tarbijaküsitlus, veebruar-märts 2011
 

Valmis uuringu "Söödava rohevetika Ulva intestinalis kasvatamistehnoloogia väljatöötamine Läänemere keskkonna tingimuste jaoks" lõpparuanne.

Käesoleva uuringu eesmärk oli hinnata Ulva intestinalis'e kasvupotentsiaali Eesti rannikumeres kasutades olemasolevaid kasvatustehnoloogiaid, neid vajadusel Eesti oludele kohandades.

Kokkuvõte uuringu peamistest tulemustest

• Ulva intestinalis'e kasvatamiseks köitel on vaja vetikal indutseerida sporogeneesi ning tagada U. intestinalis'e noorjärkude kinnitumine inkubatsiooniköitele.
• U. intestinalis'e sporogeneesi soodustab mõõdukas vee toitelisus.
• Parim temperatuurivahemik zoospooride tekkeks on 22−24 °C.
• Eesti rannikumerd asustava U. intestinalis'e kinnitumine tehissubstraatidele praktiliselt ebaõnnestus, vaatamata suurele arvule läbiviidud eksperimentidele ning nendes eksperimentides olnud mitmekesistele keskkonnatingimustele.
• Tingituna Eesti rannikumerd asustava U. intestinalis'e geneetilisest eripärast, ei ole ilma põhjalikuma aretustööta võimalik seda vetikat kasvatada vetikafarmides, mis kasutavad veesambas rippuvaid köisi.
• U. intestinalis'e kasvatamine meresumpades on hetkel perspektiivseim viis merevetikate kasvatamiseks Eesti rannikumeres. Vajalikud on aga lisauuringud, mis määratlevad selliste sumpade tehnilised lahendused ning optimaalseima vetika koguse sumpades. Lisaks on vaja uurida, millised keskkonnatingimused toetavad kõige paremini vetikate kasvu sellistes sumpades.

Jonne Kotta, Georg Martin, Helen Orav-Kotta

Tartu Ülikool

Tallinn 2021

Valdkondlikud teadus- ja arendusasutused

Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut - kalakasvatuse osakonnas tegeletakse kalakasvatuse alase teadus- ja õppetööga.

Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus - tegeletakse Eesti siseveekogude fundamentaal- ja rakendusuuringutega, õpetatakse üliõpilasi ning juhendatakse kraadiõppureid.

Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus - tegeletakse üldise keskkonnateadlikkuse tõstmise ja keskkonnahoidliku, säästva eluviisi kinnistamisega Eesti inimeste väärtushinnangutes.

TTÜ Eesti Mereakadeemia - tegeletakse merendusalase magistri- ja rakenduskõrgharidusõppega, merenduse rakendusuuringute ja arendustegevusega ning merendusalase täiendus- ja ümberõppega.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut - tegeletakse mereuuringutega, uurimisvaldkondade laia spektriga kaetakse teemad merevee füüsikast bioloogiani. Suure osa tegevusest moodustab Eesti jaoks tähtsate teadusprobleemide lahendamine. Ühtlasi on mereinstituut õppebaasiks merebioloogilise suunitlusega kraadiõppele.

Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi zooloogia osakond - arendatakse zooloogia valdkonna õppe-, teadus- ja arendustegevust ning tegeletakse valdkonna rakenduslike uuringutega.

Eesti kutsesüsteem elukestva õppe teenistuses ka kalanduse ja merenduse valdkonnas

Iga töö tegemiseks on vajalik teatud kompetentsus - oskused, teadmised, sobivad isikuomadused, hoiakud ning vastav kogemus.

Koolilõpetajate ja töötajate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga selgitab kutsesüsteem välja kutsealal erinevates rollides edukaks töötamiseks vajaliku kompetentsuse ja igale neist koostatakse vastav kutsestandard. Kutsestandardite abil luuakse võimalused kompetentsuse hindamiseks, mida nimetatakse kutse andmiseks, ning vastav välja-, täiendus- ja ümberõppe süsteem.

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Loe, kuidas saab kutsesüsteem toetada sinu tegevust.

Kalanduse ja merenduse valdkonnas kehtivad kutsestandardid leiad siit.