Vesiviljelus Eestis

Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegeles 2014. aastal vesiviljelussektoris kalakasvatusega 50 tegevusloaga (tunnustatud) ettevõtet, kellest 30 kasvatas kala ja 20 jõevähki. 2015. aastal oli neid ettevõtteid 54, neist kalakasvatuses 32 ja jõevähikasvatuses 22.

 

Veterinaar- ja Toiduameti tegevusloaga (tunnustatud) vesiviljelustootmisettevõtete loetelu (seisuga 03.02.2016) on leitav siit.

Eesti vesiviljeluse kohta leiab infot vastavast peatükist aastaraamatutest, aga teemat on täpsemalt käsitletud mitmetes muudes väljaannetes:

2015. aastal ilmus Eesti Maaülikooli ja TÜ EMI kalanduse teabekeskuse koostöös raamat "Kalakasvatus. Perspektiivsed liigid".

2014. aastal tõlkisime kaks 2012. aastal ilmunud FAO juhist: "Forelli väikesemahuline kunstlik paljundamine" ja "Väikesemahulise forellitöötlemise meetodid".

2013. aastal ilmus Eesti Maaülikooli ja TÜ EMI kalanduse teabekeskuse koostöös "Kalade tervishoiu käsiraamat".

2012. aastal ilmus Eesti Maaülikooli ja TÜ EMI kalanduse teabekeskuse koostöös käsiraamat "Vee korduvkasutusega vesiviljeluse juhend" (originaal: Jacob Bregnballe. A Guide to Recirculation Aquaculture: An introduction the new environmentally friendly and highly productive closed fish farming systems. Copenhagen, 2010).
Käsiraamatus tutvustatakse vee korduvkasutuse tehnoloogiat ja juhtimismeetodeid, kirjeldatakse vee korduvkasutusega süsteemi ja reovee käitlemist. Lisaks soovitatakse häid viise vee korduvkasutusega vesiviljelusele üleminekuks ja tutvustatakse vee korduvkasutusega vesiviljeluse projektide näiteid.

2005. aastal on ilmunud trükis "Abiks vesiviljelejale", mis räägib Eesti vesiviljelusest, selle perspektiividest ning arendamisest Euroopa Liidu toetuste abil. Eesti vesiviljeluse suundadest annab hea ülevaate ka 2009. aastal koostatud OECD raport (peatükk 11).

Lisainfo

canakkale canakkale canakkale truva search canakkale vergi mevzuati bagimsiz denetim bagimsiz denetim web security ozurluler bilisim teknoloji sgk bagimsiz denetim bagimsiz denetim