Tootmisharud

Jaotades vesiviljeluse toodangu realiseerimise eesmärgi järgi, on eristatavad kolm tootmisharu:

1. Kaubakala kasvatamine - kala kasvatamine inimtoiduks müümise eesmärgil

Kaubakala kasvatamine on Eestis peamine vesiviljeluse tootmisharu. Eesti kalakasvandused toodavad kaubakalaks aastas kokku ligi 800 tonni kalu ja vähke. Peamiselt toodetakse vikerforelli, mille tootmismahu suurenemine oli kuni 2010. aastani ilmne, kuid 2010. aasta kuumalaine põhjustas toodangukao ja vikerforelli tootmismaht pole sestpeale taastunud, olles 2011. aastal 622 tonni. Karpkalakasvanduste potentsiaalne tootmismaht on praegu käigus olevates majandites (tööstusliku sooja vee kasutamiseta) stabiilselt alla 100 tonni. Angerjatoodang on vähenenud, suurem osa sellest eksporditakse. Tuurlaste (Siberi tuur, Vene tuur) toodang ületab mõnel aastal 40 tonni. Uue liigina levib angersäga, mida kasvatakse esialgu väikeses mahus. Jätkunud on ka Arktika paalia tootmine. Kasvatatud kaubavähi eksport on olnud vähikatkust tingitud kao tõttu tagasihoidlik – toodang ei ületa ühte tonni. Ametlikus statistikas kajastuvad "Muu" all kaks tuurlaste liiki (Siberi ja Vene tuur), mille toodang on umbes 40 tonni, aga ka katseks toodetud Arktika paalia, tilaapia, triipahven, angersäga ja siig.

Graafikult on välja jäetud kalaliigid, nagu särg, haug, ahven, jt, kuna neid otseselt ei kasvatata, mis aga saadakse tiikide tühjendamisel ja kajastuvad ametlikus statistikas tühistes kogustes.

Kaubakala kasvatamine Excel 2011

Allikas: Statistikaamet

 

2. Kalavarude taastootmine - kalavarude taastoomise eesmärgil noorkalade kasvatamine

Teine akvakultuuriharu on noorkala kasvatamine eesmärgiga taasasustada looduslikke veekogusid vastava liigiga. Kalakasvatuslikku taastootmist on rahastatud peamiselt riigieelarvest ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Eestis tohib looduslikesse veekogudesse asustada ainult kohalikke liike. Asustuskalade tootmisel kalakasvandustes püütakse jälgida elurikkuse säilitamise nõuet, mille kohaselt ei segata geneetiliselt erinevaid populatsioone.

2011. aastal oli Eestis kaks kalakasvandust, kes tootsid üksnes lõhelaste asustusmaterjali (riigiasutus Põlula Kalakasvatuskeskus ja Õngu noorkalakasvanduse osaühing). Viimasel kümnendil on kalakasvatusliku taastootmisega tegelenud ka Kalatalu Härjanurmes, Riina Kalda kalamajand Carpio Haaslaval, OÜ Ilmatsalu Kala ja Triton PR AS.

Aastatel 2002-2007 on mitmete liikide noorkala (lõhe, meriforell, jõeforell, merisiig, haug, angerjas, koha, linask, karpkala) ja looduslikku jõevähki (Astacus astacus) kasvatatud enam-vähem regulaarselt. Mõnikord on taasasustamise jaoks kasvatatud ka mõnede muude liikide noorkalu. 2007. aastal alustati katseid looduskaitse all oleva tõugja asustusmaterjali tootmisega ja asustati esimesed maimud Emajõkke. 2011. aastal asustati juba 40 000 ühesuvist tõugja maimu, samuti 10 000 üle aasta vanust jõevähki. 

2007. aastal asustati Eesti veekogudesse (isendite arv) 317 800 noort angerjat; 89 000 üheaastast ja 51 300 kaheaastast atlandi lõhet (Salmo salar); 17 400 üheaastast ja 47 000 vanemat meriforelli (Salmo trutta); 10 000 noort jõeforelli (Salmo trutta fario); 2000 üheaastast koha (Sander lucioperca), 1 100 000 haugivastset ja 19 500 üheaastast noort haugi (Esox lucius), 5000 kaheaastast linaskit (Tinca tinca) ja 4200 üheaastast ja 14 900 vanemat looduslikku magevee jõevähki (Astacus astacus). Üle 85% taasasustamisele kulutatud summast kasutatakse lõhe ja angerja noorjärkude tootmiseks. (OECD, 2009).

Võib öelda, et asustamise eesmärgil oli 2011. aastaks alles jäänud peamiselt ainult lõhe, forelli ja angerja kasvatamine. 2011. aastal asustati umbes 83 000 üheaastast ja 26 000 kaheaastast lõhet ning 57 000 kaheaastast, 56 000 üheaastast ja 30 000 samasuvist meriforelli. Lõhe asustamine on olnud tulemuslik. Selja, Loobu, Pirita, Purtse ja Valgejõkke on asustatud lõhed tagasi pöördunud ja seal kudenud, mis näitab, et nende jõgede lõhekarjasid on võimalik taastada. (Eesti kalamajandus, 2011).

Looduslike vete kalavarude rikastamist kalakasvatusliku taastootmise abil reguleeris "Riiklikku kaitset vajavate ja ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastootmise programm 2002–2010", mida plaaniti uuendada 2013. aastal.

 

3. Kalaturism - kalakasvanduses kasvanud kala tiikidest püüdmisvõimaluse pakkumine

Kolmas vesiviljelusharu on kalaturismi nimetuse all tuntud tiikidest kala püüdmine (inglise keeles put-and-take fishing). Selliseid ettevõtteid on üle Eesti juba 60 ja nende arv kasvab. Peamiselt pakutakse Eesti kalakasvandustes kasvatatud vikerforelli, kuid leidub ka karpkala pakkujaid.

Lisainfo

canakkale canakkale canakkale truva search canakkale vergi mevzuati bagimsiz denetim bagimsiz denetim web security ozurluler bilisim teknoloji sgk bagimsiz denetim bagimsiz denetim