Allikas: Maamajanduse Infokeskus, kalandusvõrgustik
2010

Käsiraamat "Püügist müügini" on mõeldud kalakäitlejatele, eesmärgiga aidata paremini mõista ja aru saada paljude erinevate õigusaktide nõuetest, mis on esitatud kala käitlemisele ning julgustada tegelema Eesti vetest püütud kala väärindamisega.

Need illustreerivad fotod pakuvad võimaluse võrrelda ja aru saada, milline on värske ja milline vähem värske kala. Vaata ka kalablogi. Fotode autor ja võrdluse koostaja on Artur Talihärm.

Kasulikku teavet kalade toiteväärtuse, säilitamise, eeltöötlemise ja kalade toiduks kasutamise kohta leiate Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli toiduvalmistamise õpetaja Maire Vesingi koostatud e-õppematerjalist.

Allikas: Euroopa Keskkonnaagentuur
Luksemburg, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2011

EKA Signaalid on Euroopa Keskkonnaameti (EKA) iga-aastane väljaanne, mis sisaldab ülevaatlikke lugusid järgneva aasta jooksul nii keskkonnapoliitilistel kui ka laiema avalikkuse huviorbiidis olevatel teemadel. Koos oma võrgustikuga jälgib EKA keskkonda kõigis ameti 32 liikmesriigis.

Väljaandes Signaalid 2011 tuuakse näiteid uuendustegevusest, mis aitab hajutada ettekujutust, et oleme passiivsed kõrvaltvaatajad.

Väljaandes Signaalid 2011 kajastatakse ka kalanduse temaatikat.

Euroopa ressursikasutuse suurenev mõju

Euroopa majanduslik areng ja jõukus sõltub suuresti loodusvaradest. Me vajame rohkem ressursse, kui neid kohapeal olemas on, ja sõltume üha enam mujal maailmas leiduvatest loodusvaradest. Üle 20% Euroopas kasutatavast toorainest on imporditud. Kaudselt kasutame toorainet veelgi rohkem, sest impordime ka valmistooteid.

Imporditud on ka üle poole ELis tarbitavatest kalatoodetest. Oleme oma kalavarud juba ammendanud ning nüüd teeme sedasama mujal maailmas.

Kui looduse hüved vähenevad

Loodusvarade kasutamine on seotud paljude keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse majanduslikke aspekte käsitlev uuring (The economics of ecosystems and biodiversity – TEEB), mis on üks selle valdkonna peamisi analüüse, heidab valgust seostele bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja vaesuse vahel.

Uuringu TEEB käigus püüdsid teadlased kindlaks teha neid, kes saavad vahetult kasu paljudest ökosüsteemide hüvedest ja bioloogilisest mitmekesisusest. "Vastus sellele küsimusele," kirjutab ÜRO Keskkonnaprogrammi rohelise majanduse algatuse juht Pavan Sukhdev, "kõlab järgmiselt: need on peamiselt vaesed." Kõige rohkem on mõjutatud sellised elatise teenimise viisid nagu elatuspõllumajandus, -loomakasvatus, -kalandus ja mitteametlik metsandus – neist sõltub enamik maailma vaeseid (EÜ, 2008).