Kutseline püük

Kutseline püük (Kalapüügiseadus § 30)

Kutselise kalapüügi vahenditega (õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised) tohib kalapüügiloa alusel siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal võib Eesti Vabariigist sõltumata omandatud püügivõimalusi kasutada vaid juhul, kui see ei ole vastuolus Euroopa Liidu nõuetega.

Õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba:

1. Kalalaeva kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni Eesti Vabariigi majandusvööndi välispiirini, väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, kui kalapüügiõiguse seal tagab riik, või avamerel (kalapüügiseadus § 39)

2. Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks, välja arvatud lestapüük, kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni 20 m samasügavusjooneni, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja Narva veehoidlal või siseveekogul. Kaluri kalapüügiluba lestapüügiks annab õiguse lesta püüda merel, sõltumata mere sügavusestKutseliseks kalapüügiks võib kasutada kalalaevade riiklikku registrisse kantud kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus (kalapüügiseadus § 41 )

Kalalaevade riiklikus registris rühmitatakse kalalaevad alajaotustesse (kalalaevastiku segment) nende üldpikkuse, püügipiirkonna, kasutatavate püüniste ja püütavate kalaliikide järgi. Segmendid jaotavad kutselise kalapüügi nelja rühma: siseveekogud (ehk püük siseveekogudel), Läänemeri alla 12m (ehk Läänemere rannapüük), Läänemeri 12m ja üle selle (ehk Läänemere traalpüük) ja meri, v.a. Läänemeri 24m ja üle selle (ehk kaugpüük).

Toetused

Kalanduspiirkonna projektitoetus on mõeldud piirkonnapõhiste kohaliku arengu strateegiate elluviimiseks. Strateegiad on koostanud Eesti kalanduspiirkondade kohalikud tegevusrühmad, kes vahendavad ka antud toetust. Toetuse saajaks võib olla olenevalt toetatavast tegevussuunast kas ettevõtja, tulundusühistu, mittetulundusühing, sihtasutus või kohaliku omavalitsuse üksus. Tegevused viiakse ellu selles tegevuspiirkonnas, mille kohalikule tegevusrühmale projektitoetuse taotlus esitati.

Projektitoetus kuulub Perioodi 2021–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetuse alla, mille kogueelarve on 29 957 543,12 eurot ning millest projektitoetus moodustab 24 906 219,03 eurot. Igale kalanduspiirkonnale on kehtestatud projektitoetuse eelarveline piirmäär. Toetust rahastatakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist. 

Projektitaotluste esitamise aeg sõltub kalanduspiirkonnast.

Taotlusi saab esitada e-PRIAs. e-PRIA juhendid on leitavad portaalis iga vastava teenuse juures ning PRIA kodulehel.

Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise ja kliendiandmete muutmise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist. 

Andmete esitamine ja järelevalve

Andmete esitamist reguleerib määrus "Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord".

Andmete saajaks on Maaeluministeerium või kui lossimine toimub mõne muu riigi, v.a. Eesti, territooriumil, siis on andmete saajaks nõudmisel ka mõne muu riigi pädev asutus.
Andmete esitaja on kalapüügiloa omanik, laeva kapten, kala esmakokkuostja või vastavalt määratud esindajad. Andmed esitatakse püügipäevikulehel, lossimisdeklaratsioonil, üleandmisdeklaratsioonil või esmakokkuostukviitungil ja vajaduse korral muul viisil. Püügipäevik võib olla rannapüügipäevik või kalalaeva kalapüügipäevik.

Püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni, üleandmisdeklaratsiooni ja esmakokkuostukviitungi raamatu (edaspidi raamat) väljastamine toimub nõudmisel ja ainult isikutele, kellele on väljastatud samal aastal kalapüügiluba. Kõik raamatu lehed (edaspidi vormid) on nummerdatud ja need tuleb täita järjest. Maaeluministeerium säilitab vormide originaale kolme aasta jooksul. Vormide esitaja säilitab vormide koopiaid ühe aasta jooksul. Püügipäevik peab püügil kaasas olema.

Andmete esitamine kaluri kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta (§ 15-21)
Andmete esitamine kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta (§ 22-30)
Andmete esitamine lossimise ja ümberlaadimise kohta (§ 31-34)
Andmete esitamine kala üleandmise ja transpordi kohta (§ 35-37)
Andmete esitamine kala esmakokkuostu kohta (§ 38-39)

Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra lisadena on leitavad
Kirde-Atlandi püügiruudud (Lisa 1), 
Läänemeri, ICESi alarajoonid (Lisa 2,)
Läänemeri, ICESi statistilised ruudud (Lisa 3),
Läänemeri, väikesed püügiruudud (Lisa 4),
Rannapüügipäevik (Lisa 5),
Euroopa Liidu kalalaeva kalapüügipäevik (Lisa 6),
Kala esmakokkuostukviitung (Lisa 7),
Kala üleandmisdeklaratsioon (Lisa 8),
Kala veodokument (Lisa 9),

ERS

Elektroonilise raporteerimise süsteemi (ERS) hakati Eestis katsetama 2011. aastal.

ERS testkeskkonda pääsemiseks lae alla ERS testkliendi installpakett

ERS testkliendi kasutusjuhend

ERS kasutusjuhend kaptenitele

Kalanduse infosüsteemi kasutusjuhend kaptenitele

ERS kasutajatoe kontaktid:

tel 670 3325 , 679 6920
mob 5306 8926
e-post See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.