Raamat "Suitsukalane Peipsiveere. The Smoked-fish shores of lake Peipus" (Kalanduse teabekeskus, 2021)

Valmis väiksetiraažiline raamat "Suitsukalane Peispsiveere. The Smoked-fish shores of lake Peipus".

Inimene ei koge maailma erinevaid paiku ja piirkondi üksnes oma silmade ja kõrvadega (kohalik loodus, ehitustavad, keele või murrete eripära, rahvarõivad ja -laulud jms), vaid ka oma maitsemeelega. Nii on see ka Eestis. Tallinna tuntuim kaubamärk on Tallinna kilud, Saaremaa oli kuni viimase ajani kuulus oma suitsuangerja poolest, Rakvere linn on toonud toidukaardile sealse lihakombinaadi Rakvere-nimelised tooted, Mulgimaad esindavad aga mulgikapsad, mulgipuder jne.

Peipsi läänekalda piirkonnaga, mida kutsutakse ka Peipsiääreks või Peipsiveereks, on samuti seotud kindlad maitsed. Kui kellelgi on kavas sõita Peipsi äärde, ütleb mõni sõber talle suure tõenäosega, et ole hea, too mulle sealt suitsulatikat, kui aga sõit leiab aset vastu sügist, siis palub tuua enesele ka Peipsi sibulaid. Need on tavasibulatest lapikumad, tihkemad ja tugevama maitsega (kibedamad). Nii sibul kui ka kala on eesti toidukultuuris kõrgesti hinnatud asjad, millele omistatakse ka tervistavat väge. Kõige ilmekamalt avaldub see üldtuntud folkloorses värsikeses, mis väidab sibula ja kala suurendavat hoogsalt mehejõudu: „Söö sibulat ja kala, siis seisab nagu tala!“

Sibul jääb selles raamatus siiski tagaplaanile ja juttu tuleb peamiselt kaladest, kes ujuvad Peipsi järvest Peipsiveere maanteede äärde, et seal nii kodu- kui ka välismaiste uudistajate maitsemeelt rõõmustada. See üllitis ongi saanud algtõuke suitsukala pakkuvatest reklaamsiltidest ja -tahvlikestest, mida võib tänapäeval Peipsiveere teede ääres silmata. Mõnekümne aasta eest ei olnud seal niisuguseid endavalmistatud reklaame ollagi ja pole sugugi kindel, kas näeme neid seal ka kümne, kahekümne või kolmekümne aasta pärast. Seega jäädvustavad raamatu fotod peamiselt olevikku, jutt käib aga üksjagu laiemalt.

 


 

Different places around the world are not only experienced with the eyes and ears – local scenery, construction practices, language and dialects, folk costumes and songs, etc. – but also with the palate. That’s the case in Estonia, too. Many people still associate Tallinn first and foremost with Tallinna Kilud tinned sprats and the famous image of the city’s skyline, while the island of Saaremaa was famous for years for its smoked eel, the town of Rakvere is known for its meat-packing plant, and the Mulgimaa region in south-central Estonia is represented by mulgikapsad (a dish of braised cabbage, pork and barley) and its sister dish mulgipuder (potatoes, barley and crackling).

The western shoreline of Lake Peipus is known in Estonian as Peipsiääre or Peipsiveere and is also associated with specific flavours. Anyone planning a trip to the area is bound to be asked by a friend to bring back some smoked bream with them, or if the trip is in late summer or early autumn, some of the famous Peipus onions. Compared to supermarket onions, these onions have a flatter shape and a denser and crunchier texture, and they’re more pungent. Onions and fish are highly prized in Estonian culinary culture and have medicinal uses as well.  “On onion and fish you should sup, To make sure that you get it up!”

This is best illustrated by a well-known folk verse that claims both of these items increase male virility: In this book, however, onions play second fiddle to the fish that swim right out of the lake and onto the Peipsiveere roadsides to the delight of locals and foreign tourists. In fact, the idea for this book came from the region’s roadside signs and billboards advertising smoked fish. A couple of decades ago, there were no such signs to be seen, and no indication that a burgeoning sector would develop here any time soon. As such, while the photographs in the book primarily depict the present day, we will be talking about the subject a good sight more broadly.

 


 

Koostaja / Edited by: Toomas ArmulikSuitsukalane Peipsiveere 2021 kaas
Fotod / Photos: Toomas Tuul
Tekst / Text by: Vladislav Koržets
Keeletoimetaja / Language editor: Helika Mäekivi
Tõlge inglise keelde / English translation: Kristopher Rikken, Greg Dunn
Kujundaja / Designer: Tiina Sildre
Fotode digitöötlus / Digital photo protsessing: Tiina Sildre

© Tekstid, TÜ Kalanduse Teabekeskus ja
Vladislav Koržets, 2021
© Fotod, Toomas Tuul, 2021
Väljaandja: TÜ Kalanduse Teabekeskus
www.kalateave.ee

 

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

30

31

1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30

1

2

3