Kala esmakokkuostuhindade dünaamikat võib jälgida ajas nii lühema perioodi lõikes (kuude võrdlus), kuid hoopis huvitavama pildi saab, kui kõrvutada andmeid nt kümne aasta lõikes. Kalanduse teabekeskus tegi oma töörühma alguses päris mitmeid kokkuvõtteid ja praegu on meil võimalus neid andmeid võrrelda ning avaldada arvamust, mis on selle aja sees toimunud ning millised on muutused. 

Üheks armastatumaks kalaks meie rahvuskala räime kõrval on koha. Vaatlemegi, millised on olnud selle müügihinna muutused maakonniti. 

Ainsaks maakonnaks, kus keskmine hind on jäänud samaks, on Pärnumaa; kõigis teistes maakondades võib täheldada kümne aasta kohta keskmise hinna langust. 

Mida neist andmetest aga järeldada? Eks paremaid järeldusi saab teha alles siis, kui meil on kõrvutada juba vähemalt ühe kvartali andmed ja siis on mõistlik võtta ka vahepealsete aastate hinnad võrdluseks. Siis kas leiab kinnitust, et on muutunud turuolukord st töötlejad/edasimüüjad on oma hindu mingil põhjusel langetanud või on kalurkond nõus andma püütud kala odavama hinna eest ära, et “kindla peale” see ära müüa. Kalapüügiks vajalikud kulutused ei ole ju ajas langenud, pigem on need tõusnud. 

Maaeluministeeriumi lehelt, mis on leitav LINGILT, leiame kala keskmiste kokkuostuhindade andmetest, et ongi teatav langus koha hindade puhul toimunud.

Praeguse info järgi võib väita, et kokkuostuhindades on saabunud madalseis, püüame olukorda jälgida ja anda igakuist teavet, mis selles osas toimub ning ilmselt tasub vaadelda ka teisi kalaliike.