Blogi

Kui aasta esimese kvartali võrdluse juures oli enamikes piirkondades ahvena esmakokkuostuhind tõusutrendil, siis aprilli puhul, mis ka varasemalt on olnud madalama ostuhinnaga kuu, oli see märgatavalt madalam isegi kümne aasta tagusest hinnast. Kalendriaasta teise kvartali hinnad on võrreldes talviste püükidega olnud madalama kokkuostuhinnaga, kuid võinuks ju eeldada, et vähemalt ületab see 2011. aasta hindasid, mida paraku ei ole toimunud. Kõige madalam esmakokkuostuhind oli 0.3 €/kg ning kõrgeim 4 €/kg kohta.

eo ahven aprill

Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT
hinnamuutus ahven

PERK ehk püügiandmete esitamise rakendus kutselistele ranna- ja sisevete kaluritele pakub võimalust esitada kohustuslikke kalapüügiandmeid jooksvalt ja elektrooniliselt.
Et suurendada PERKi rakenduse igapäevaste kasutajate ringi, korraldab Kalanduse teabekeskus esmalt kaks koolitust.

Esimene koolitus toimus 4. mail ning selle sihtrühmaks olid kalanduspiirkondade esindajad, kes on valmis kaluritele läbi õpperakenduse võimalusi tutvustama. PERKi õpperakendus võimaldab kaluritel tutvuda PERKi võimalustega andmeid tegelikult andmebaasidesse esitamata.
Teine koolitus toimub 12. mail ning sellele on oodatud osalema Maaeluministeeriumi, Põllumajandus- ja Toiduameti ning kalanduse teabekeskuse esindajad.

Koolitusi viivad läbi PERKi kasutamise e-õppemooduli arendajad Marko Peterson ja Ott Aid.

Teavet rakenduse eesmärkide, võimaluste ja kasutusõiguse taotlemise kohta saab Põllumajandus- ja Toiduameti LEHELT

PERK õpperakenduse on leitav LINGILT, ning sellele ligipääsu saab nii koolitusel osalenud piirkondade esindajailt kui ka Kalanduse teabekeskusest.

Kuna kontaktüritusi ja -koolitusi selle aasta esimeses pooles sisuliselt korraldada ei ole võimalik, on kalanduse teabekeskus viinud läbi sektorile sobivaid veebikoolitusi. Näiteks aprillikuus on toimunud koolitused „Läbirääkimiste juhtimine" (treenerid Kristel Jalak ja Mari-Liis Järg koolitus- ja konsultatsioonifirmast DevelopDesign) ja suure osalushuvi tõttu kahel korral läbi viidud „Tooteturundus ja -müük e-keskkonnas" (koolitaja Eero Palm firmast Trendline).

Kuigi e-keskkonnas toimuvad koolitused on harjumuspärasest teise formaadiga, on siiski hea meel tõdeda, et see paneb pingutama nii koolitajat kui ka osalejaid ning võib selle juures väita, et osalejad on sageli isegi julgemad oma küsimusi esitama ja arutlema kui tavapärastelt auditooriumis, lisaks on veebis alati võimalik oma küsimused esitada jooksvalt kirjutades, mitte ei pea ootama selleks kokku lepitud aega ja küsimus ei unune.

Koolituste töövihikud ja õppematerjalid on ajalises järjestuses leitavad meie veebilehelt MATERJALID Teabematerjalid

Kalanduse teabekeskus ootab püsivalt ettepanekuid huvipakkuvate koolituste kohta, et neid sobivusel ja võimalusel ellu viia. Meie kontaktid on leitavad LINGILT

 

Konkurss "Aasta kalandustegu" toimus juba teist aastat järjest ja hea meel on tõdeda, et väärilisi kandidaate, kelle tegevust tunnustada, on olnud mõlemal aastal. Auhind anti välja kahes kategoorias: spetsialistidest koosneva žürii valitud aasta kalandustegu ja rahva lemmik.

Žürii valis aasta kalandusteoks keskkonnasaate "Osoon". Ilmselt pole palju eestlasi, kellele see saade tuttav poleks. Saatejuhid on ajas küll vahetunud, kuid kalateema on leidnud käsitlust juba esimestest saadetest peale.

Kalandusteo rahvahääletuse aga võitis Purtse kalasadama taastamine. Rahva lemmiku valimisel oli võimalik oma hääl anda 10 erineva kalandusteo poolt. Purtse kalasadama järel sai märkimisväärse arvu hääli Kasepääl toimuv kogupereüritus Rääbisefestival ning kodanikualgatus Jägala jõe taastamine lõhejõena.

Tunnustame võitjaid ning täname žüriid ja kõiki, kes oma hääle andsid!

PS! Kalanduse teabekeskuse erileht aasta kalandusteo kohta ilmub selle nädala Maalehe lisana.

Kui esimese kvartali ahvena esmakokkuostuhindade võrdlusest ilmnes, et kümne aasta tagused hinnad olid tunduvalt madalamad kui praegu, siis koha puhul on selle võrreldava perioodi lõikes üldine pilt kahjuks vastupidine.

 eo koha mrts

2011. aastal ulatusid keskmised esmakokkuostuhinnad mitmes piirkonnas üle viie euro kilogrammi kohta, sellist tulemust on 2021. aastal ette näidata üksnes Pärnumaal. Ka kõrgeim hind (5.5 EUR/kg) oli just Pärnumaal, kõige madalamat hinda esines aga Viljandimaal (0.8 EUR/kg); seevastu kümme aastat tagasi oli kõrgeimaks esmakokkuostuhinnaks suisa 7.02 EUR/kg.


Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT

hinnamuutus koha

FARNETi ehk Euroopa kalanduspiirkondade võrgustiku moodustavad inimesed, kes rakendavad kogukonna juhitud kohalikku arengut Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) raames; võrgustik koondab kalanduse kohalikke tegevusrühmi, korraldusasutusi, kodanikke ja eksperte kõikjalt Euroopa Liidust.

FARNETi värskeim üritus toimus 24.-26. märtsini ja selleks oli Läänemerealade ja sisevetepiirkonna kohalikele arengustrateegiatele keskenduv veebiseminar "Better local strategies around the Baltic Sea and in inland areas".

Eestist tegi ettekande Eha Paas, kes tutvustas SEIC koostööprojekti "Kestlik ettevõtlus maal" 2016-2019 ("Sustainable Entrepreneurship in Countryside"), mis oli suunatud maapiirkondade mikroettevõtluse arendamisele ning hõlmas kaheksat kohalikku Leader-algatusgruppi Eestist, Lätist ja Soomest.
Kogu ürituse kava ja ettekanded on leitavad LINGILT
Kalanduse teabekeskusest võttis seminarist osa kalandusspetsialist Erko Veltson.

Aasta esimese kahe kuu lõikes tegime julge oletuse, et just ahven on see kalaliik, mida tasub kümne aasta hinnamuutuste osas esile tõsta ja kõrvutades andmeid märtsikuu kohta, on positiivne tõdeda, et enamikes piirkondades see tõusutrend ka paika peab. Eeldame, et ahvena keskmine esmakokkuostuhind kujuneb vaadeldavas perioodis kõrgemaks ka järgnevates kvartalites.

ahven mrts eo

 

Toome jätkuvalt allpool välja viimase kümne aasta esmakokkuostuhinnad, mis on leitavad Maaeluministeeriumi lehel LINGILT

hinnamuutus ahven

 

Kui rannakaluri kutse taotlejate iga-aastane hulk võinuks eeldada, et selle töö järelkasv on enam kui piisav, siis sai võrreldud, kui palju tegelikult pärast kutse saamist kalapüügilubadele ja eeldatavasti siis ka reaalselt kalapüügiga tegelema jõuab.

Et esmast üldist pilti saada, kõrvutasime andmeid 2020. aastal väljastatud rannakaluri kutse ja 2021. aasta esimeses kvartalis väljastatud kalapüügilubadega.

Rannakaluri kutseid väljastati 2020. aastal 101, kuid 2021. aasta esimeses kvartalis on neist kutseeksami edukalt sooritanutest kalapüügilubadele kantud vaid 62, mis tähendab seda, et vaid veidi üle poolte on end kalapüügiga kohe pärast kutse saamist sidunud ja enamasti asuti tegutsema ikka oma kodukanti.

Edaspidi on võimalus minna ajas tagasi ja võrrelda aastaid pärast kutse saamist, et näha, kas ka varasemate andmete kohta võib väita, et enam-vähem selline hulk huvilisi jätkabki üht meie väikese mereriigi jaoks nii omast tööd.

Hetkel on käimas mitu konkurssi, kus lisaks osavõtule ja tunnustamisele on kala- ja kalandussõpradele välja pandud väärilisi auhindu. Allpool on välja toodud konkursid nende lõppemise järjekorras.

1. Kalanduse teabekeskus kuulutas välja 2020. aasta kalandusteo konkursi, millega väärtustatakse Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid.

Rahva lemmiku auhinna kandidaatide esitamise tähtaeg on 28. märts 2021.

Täpsem teave leitav LINGILT

Rahva lemmiku kandidaadi esitamise vorm on leitav LINGILT

2. Rahvusvaheline kalade joonistusvõistlus ootab osalema.

Võistlusele oodatakse osalema 5–18-aastaseid lapsi ja noori üle maailma ning oma kunstitöid saab saata kuni 31. märtsini 2021.

Täpsem teave on leitav LINGILT

3. Kalanduse teabekeskus kutsub osalema fotokonkursil „Kalandus fotosilmas", mille ideeks on kutsuda märkama kala teekonda toidulauale ning kalandust tervikuna.

Konkursile oodatakse osalema 7-19 aastaseid lapsi ja noori ning oma fotosid saab edastada kuni 30. septembrini 2021

Konkursi lehele pääseb LINGILT

Maaeluministeerium koostöös Kalanduse teabekeskusega korraldas esimese üle-eestilise avatud kalasadamate päeva 2017. aasta kevadel ja seda traditsiooni jätkati kolmel järjestikusel aastal. Paraku on nii, et see kalasõpradele omaseks saanud üritus jääb juba teist aastat toimumata, põhjuseks riiklikud piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks.
Kevadesse on teabekeskusel iga-aastaselt planeeritud veel teisigi kalandussündmusi (üritusi ja õppepäevi), mille toimumine on sattunud päris suure küsimärgi alla. Loodame siiski, et kehtestatud piiranguid järgitakse sedavõrd, et nende tõhusus loob hiliskevadeks olukorra, kus piiranguid on juba võimalik olulisel määral vähendada ja oodatud/planeeritud sündmused saavad teoks.

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

26

27

28

29

30

31

1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31

1

2

3

4

5