Vastutav täitja: Georg Martin, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Projekti kestus: 25.08.2020−31.12.2022
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt
Rohevetika Ulva intestinalis kasvatamise tehnoloogia mahutites mere- ja magevees.
Projekti eesmärk oli välja töötada tingimused roheliste makrovetikate Ulva intestinalis efektiivseks kasvatamiseks. See liik on osutunud heaks potentsiaalseks sihtliigiks madala troofilisusega vesiviljeluses Läänemere tingimustes. Järgides olemasolevat märkimisväärset huvi sellist vesiviljelust arendada, on ilmselge vajadus heade juhiste ja kasutusvalmis tehnoloogia järele. Kahel välihooajal ja talveperioodil katsetati Saaremaal kahes kohas Ulva intestinalis'e kasvatamiseks erinevaid seadistusi. Kaks komplekti katseseadmeid ehitati Kesknõmmel ja Pihtlas (Saaremaa) asuvatesse kalakasvatusettevõtetesse. Eksperimentaalne seadistus koosnes kolmest mageveepaagist ja 12 inkubatsioonipaagist. Vetikamaterjali kasvatamise võimaluste testimiseks nii mage- kui ka merevees valiti kaks erinevat kasvukohta.
Testitud keskkonnaparameetrid hõlmasid järgmist:
• Soolsus (testiti kolme erinevat soolsuse tingimust)
• Toitainete lisandid (erinevad lisatud kogused väetist)
• Kunstliku valgustuse võimalused (valgustusseadmete erinevad kombinatsioonid)
Haudematerjali koguti kahes kohas Saaremaa põhjarannikul. Materjali uuriti mikroskoobi all, et määrata morfoloogilised parameetrid, mis vastavad sihtliigile (Ulva intestinalis L.).
Katsete tulemused viisid järgmiste järeldusteni:
• Suurim kultiveerimisel saavutatud stabiilne kasvumäär oli ca. 20% biomassi kasv nädalas. See vastab varasematele kirjandusandmetele.
• Kasvatamiseks sobiv soolsus peaks vastama rannikukeskkonna soolsusele (kultiveerimismaterjali päritolu). Meie puhul oli see 6-7 PSU. Saaremaal põhjavee baasil toodetud tehismerevesi sobib suuremahuliseks inkubeerimiseks paremini, kuna nii minimeeritakse kultiveerimismahutite saastumine teiste organismidega.
• Toitainete lisamine stimuleerib Ulva kasvu, kuid lisamist tuleks teha pigem mõõdukates kogustes sagedamini (igapäevaselt või kord nädalas, olenevalt kultiveeritud Ulva tihedusest).
• Ulva materjali on võimalik ületalve hoida varjatud tingimustes ilma lisakütteta. Ulva biomassi optimaalne tootlikkus tekkis madalal temperatuuril.
Ulva biomassi kasutamise teostatavusuuring soovitab seda kasutada inimtoiduks (kõige kuluefektiivsem lähenemine). Kultiveeritud materjal oli toksiinidevaba ja heade toiteväärtuse parameetritega. Olemasolev turg Euroopas ja Aasias koos turu arendamise võimalusega ka Põhja-Euroopas peaks äratama huvi kohaliku tootmise vastu.
Eelarve: 294 636 eurot
Rahastus: Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2020
Andmed ETIS-es
