2012 toimunud

  • Kalakasvatajate õppereis Serbia Vabariiki 25.11.-02.12.2012


Õppereisil osalesid üheksa Eesti vesiviljelusettevõtte esindajad ning kaks teabekeskuse töötajat.

Tegevkalakasvatajatele suunatud õppereisi eesmärgiks oli Serbia kalakasvanduste, kalasööda- ja töötlemistehaste ning kalaaretusega tegelevate teadusasutuste väisamine. Fookuses oli eelkõige soojaveeliste kultuuride (peamiselt karpkala) kasvandamisega tegelevate ettevõtete külastamine, kuivõrd varem toimunud õppereisid olid suunatud pigem kogemuste omandamisele forellikasvanduse alal.

Õppereisi ajakavaga on võimalik tutvuda SIIN

Vesiviljelusest Serbias

97% Serbia vesivilelusettevõtetest paikneb maa põhjapoolseimas provintsis-Vojvodinas. Kalakasvanduste aastane kogutoodang varieerub 9000-13 000 tonni vahel, sektori hõive on u 1000 inimest.

Enimlevinud kultuurideks on karpkala (Cyprinus carpio), mida kasvandatakse keskmiselt 
8000-10 000 tonni, ning vikerforell (Oncorhynchus mykiss), mille aastane kogutoodang varieerub 1600 ja 2500 tonni vahel.

Palju tegeldakse ka kalaaretuse ja kalade kasvatamisega asustamiseks: ligi 30% karbi- ja 25% forellikasvandusest moodustab maimukasvatus.

Serbia aastane kalatarbimine 2009. a oli  5,2 kg elaniku kohta aastas. Esmapilgul väike number on näidanud tõhusat kasvutendentsi, kuna aastail 2003-2004 oli vastav näitaja kõigest 2,5 kg. Merepiirita riigis on populaarsed kasvanduste kalad, eriti karpkala ja 280-300 g kaaluv portsjonforell.

FAO kokkuvõtet Serbia vesiviljelussektorist on võimalik lugeda SIIN

 

Külastatud karpkalakasvandused

Ečkaon Serbia suurim karpkalakasvandus, mille territoorium on 2250 ha. Kasvanduse aastane kogutoodang ulatub 3500 tonnini (sh 1000 t maimukasvandust). Suur osa toodangust läheb lisaks kohalikule turule ka eksporti, peamiselt Austriasse, kus eelistatuimaks suuruseks on 3,5-4 kg kaaluvad karpkalad.

Ettevõttes töötab 210 inimest.

Kohapeal oli võimalus oli tutvuda ka tootmisprotsessi, kalade väljapüügi ja sorteerimise ning  lossimisega ning automatiseeritud tehasehoonega, kus hetkel tegevust ei toimunud. 
Tõdeti, et vaadeldud tootmisprotsessis on suur rõhk n-ö käsitööl.

ZZ Despotovo on toodangumahtudelt tunduvalt väiksem, olles suunatud peamiselt kohalikule turule. Ettevõttes olid 2-3 aasta eest keerulised ajad, mistõttu on palgatud ettevõtluskonsultandid, kelle eesmärk on firma 1-2 aasta pärast kasumlikuks muuta.

Lahkelt võõrustanud ja selgitusi jaganud direktor Marko Bagihi sõnul on suur tõenäosus see eesmärk ka saavutada.

Õppereisil osalenutel oli võimalus tutvuda ka tootmisprotsessi, sh kalapüügi, -kaalumise ja 
-lossimisega. Tõdeti, et väljapüük ja lossimine on Eestis pisut läbimõeldumalt korraldatud: kindlasti mängivad siin rolli nii klimaatilised iseärasused kui ootused tööandjale (spetsiaalne tööriiietus, rohkemate tehniliste abivahendite kasutamine jne).

Kohaliku, taignas küpsetatud karpkala suurepärast maitset oli võimalik ka degusteerida, tõdedes, et Eestis on karpkala valmistamise traditsioonid pisut teistlaadsed (valdavalt küpsetatakse seda ahjus).

Kapetanski Rit

Kasvanduses oli väljapüük toimunud nädal enne visiiti, hetkel praktilist tegevust ei toimunud. Kohtumine kasvanduse juhatajaga ja küsimuste-vastuste voor andis piisava ülevaate firma tegemistest ja mahtudest: kasvandused paiknevad 642 hektaril, aastatooodang on u 1100 t, töötajate arv ligi 40.

 

Külastatud forellikasvandused

Ljubovija mägises piirkonnas paikneva Riboteksi tootmisterritoorium on 4200 m2, kasvandatakse peamiselt portsjonforelli kaaluga 280-300 g, mis on enimnõutud maht nii eksportturul Saksamaal kui kohapeal Serbias. Toodangu aastane maht on ligi 250 t, lisaks tegeldakse maimukasvatuse ja
-aretusega. Ettevõttes töötab 15 inimest.

Kalamarja on seni eksporditud peamiselt USAst Seattle'ist ja ka Taanist, ent kaasuvate haiguste ennetamiseks ja vältimiseks tehakse tööd ka oma, n-ö Serbia tõu aretamisega. 

Tõdeti, et Serbia (peamiselt mägedes paiknevate) forellikasvanduste suureks plussiks on pideva ja kiire juurdevooluga mägijõed, lisaks rikastatakse vett hapnikuga.  Jõed ja allikad muutuvad põuaseks ning veevool väeneb üksnes väga palavatel suvedel, mil temperatuur tõuseb 45 kraadini.

Forellikasvandus Perucac

Doonau lähistel paiknev Perucaci forellikasvandus rajati aastal 1987. Toodangu aastamaht on üle 300 t, ettevõttes töötab 25 inimest.

Kuna kala "vajab kasvamiseks" eelkõige kvaliteetset ja rohket vee juurdevoolu, on see Bosnia piiri äärses Serbias tagatud. Mööndi, et Eestis tuleb sama proportsiooniga tulemuse saavutamiseks lihtsalt rohkem tööd teha.

Kalasööda- ja töötlemistehased (tegevusülevaade ja kontaktandmed ingl k)

Kalatöötlemis- ja kalasöödatehas DTD Ribarstvo

Modernse, eraomanduses oleva ettevõtte toodangu moodustavad erinevat tüüpi kalasöödad ning rohke nimistu kalatoodetest: võimalik oli degusteerida karpkalast valmistatud viinereid, snäkke, riisilisanditega, vaakumpakendis poolfabrikaat-tooteid (u 10 erinevat!) kolme pasteediliiki. Toodang on suunatud nii kodumaisele turule kui eksporti, tellimusi jagub.

Võimalus oli ka tootmisprotsessi jälgida, sh pakkus enim huvi karpkala töötlemine: soomustustamine, puhastamine, fileerimine. Automatiseeritud tsehhis tehti siiski ka palju käsitööd: vastasel korral polevat põhjalik kalapuhastamine võimalik.

Külastati ka erinevate temperatuuridega külmutustsehhe, kust toodang tellijani jõuab.

Granuleeritud kuivsöödatehas Veterinarski Zavod Subotica

Peamiselt karjakasvatus-, lemmikloomade- ja kalasöödale spetsialiseerunud tehase juhataja tutvustas erineva läbimõõduga (2-9 mm) graanulsöötade tootmist; toodetakse nii ujuv- kui põhjalevajuvat sööta. Rohket huvi pakkunud küsimustele söötade hinna osas ei õnnestunud detailset vatsust saada: mõistagi sõltub kõik kogustest, tarnetingimustest jne, mistõttu hinnakujundus põhineb konkreetsel tellimusel.

 

Teadusasutused

Belgradi Ülikooli k alandus- ja rakendusliku hüdrobioloogiakeskuse (Center for Fishery and applied Hydrobiology) külastamine oli muljetavaldav: 2005. a algatatud teadusprojekti raames oli saavutatud häid tulemusi nii forelli-, karpkala kui kohaaretuse osas; uurimistööd tehakse kalahaiguste ennetamiseks ning spetsiaalselt Serbia tingimustesse sobivate liikide aretamiseks. Haigustele vähevastuvõtliku kalaliigi aretamiseks kulub ligi 9 aastat ehk kolm generatsiooni: iga järgmine põlvkond on eelmisest tugevam.

Osalejate sõnutsi täitis õppereis oma eesmärgi, võimaldades kasulikke koostöökontakte nii teadus-arendustegevuse kalasöötade tellimise kui kalatöötlemise osas. Esimesed koostööpakkumised teadustöö osas on Belgradi Ülikoolist juba laekunud.

Pane tähele:Täiendavate küsimuste tekkimisel ja/või ettevõtete kontaktide soovi korral palun helistage või saatke e-kiri!

Õppereisi fotodega on võimalik tutvuda SIIN


  • Koolitusseminar "Erinevad pakendamisvõimalused kalatööstuses" 10. oktoobril 2012 Ülemiste City Zappi konverentsikeskuses

Seminari eesmärgiks oli kala ja kalatoodete kaasaegsete ja uuenduslike pakendamisvõimaluste tutvustamine. Sihrühma moodustasid kalatöötlemisettevõtete esindajad ja/või kalatöötlemise alustamist kavandavad ettevõtjad.

Alltooduna esitluste teemad, letorid ja materjalid (avaneb lingina)

Fotodega saab tutvuda SIIN


  • Koržetsi kalaroogade õpiköök 19.09.2012 Koguva Jahisadamas sadamas ja 07.07.-08.07.2012 Oiu Sadamas

7. ja 8. juulil toimus Võrtsjärve ääres Oiu sadamas kalaroogade valmistamise õpituba Võrtsjärve kalanduspiirkonna rannakaluritele ja kalandusettevõtjatele. 19. septembril, Koguva Jahisadamas, oli analoogne õpituba suunatud MTÜ Saarte Kalanduse liikmetele.

Õpitoa eesmärgiks läbi praktilise tegevuse omandada teadmisi ja värskeid nippe kalade eeltöötlemiest ning kalaroogade valmistamisest.

Õpituba juhendasid mainekad kalakokad Koržetsi kalaroogade õpiköögist - Kaarel ja Vladislav Koržets.

Käsitletavasse teemaderingi kuulusid värske kala tunnused, erinevate kalaliikide puhastamine ja fileerimine; kasulikud nipid sellest, mida pidada silmas kalade praadimise juures; mis muudab ühe kalasupi teisest paremaks, kalaroogade maitsestamine, külmutatud kala töötlemine, kalapuljongite keetmine, kalade marineerimine ning teisedki aktuaalsed kalateemad. Kokku töödeldi õpitubades ligi 10 erinevat kalaliiki.

Vaata retsepte ja proovi ka ise järele!

Fotodega saab tutvuda SIIN


  • Tallinna Merepäevad 14.07.2012

Teabekeskuse töörühm  osales 14. juulil Tallinna Merepäevadel kalasuppide keetmise võistlusel. Auhinnalist kohta sedapuhku küll ei tulnud, kuid suitsutursast valmistatud koorene püreesupp maitses külastajatele väga.

Fotodega saab tutvuda SIIN


  • Õppepäev kalade suitsutamisest 07.06.-08.06.2012

Kalanduse teabekeskuse töörühm korraldas 7.-8. juunil täiendavaid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi pakkuva kalasuitsutamise õpitoa, mis oli sedapuhku suunatud peamiselt Saare-, Lääne- ja Pärnumaa kalasuitsutamisega tegelevatele rannakaluritele ja kalatöötlejatele.  Õpituba viidi läbi Kuressaare Ametikoolis ja Nasval, Tihemetsa turismitalus.

Osalejatele jagasid oma teadmisi ja kogemusi juhendajadMarge Leimann, Kuressaare Ametikooli toitlustamise õppesuuna vanemõpetaja, ning  Tiina Mai, Tihemetsa turismitalu perenaine, teavitatud praktiseeriv kalasuitsutaja.

Õpituba oli suunatud eelkõige suitsutamisalaste kogemuste vahetamisele ning praktiliste oskuste lihvimisele parima tulemuseni jõudmiseks. Samas polnud "parima" suitsukala omaduste määratlemine just hõlbus ülesanne: ühise arvamuse kohaselt sõltub see  piirkondlikest maitse-eelistustest, kalatarbimise traditsioonidest, sihtturust, kalatoote säilitusajast jpm. Suurt rolli mängib ka suitsutusahju võimsus ja sihtotstarve:  kas toodang on mõeldud  oma perele, turismitalu külastajatele (enamasti on sel puhul kasutusel nn väikeahjud, mis sageli ka omavalmistatud), või on kalatooted suunatud näiteks eksportturule - viimasel juhul on kasutusel võimsad, tööstusliku automaatseadistusega ahjud.

Omakäeliselt suitsutati eelsoolatud (tund ja 10 minutit soolvees olnud)  ahvenat, tuulehaugi, lesta ja räime - kõiki kalaliike jagus ka degusteerimiseks ning tulemusele omapoolse hinnangu andmiseks. Nii leiti, et näiteks räime kuldkollane värvus ja mahlasus on suurepärane; soolsuse osas jäädi aga eriarvamusele.

Osalejate tagasisidest lähtuvalt on praktilisi õppepäevi vaja eelkõige kogemuste ja kontaktide vahetamiseks, taolise suunitlusega koolitusi on kavas ka edaspidi korraldada.


  • Kalandusalane õpituba põhikooliõppuritele 11.05.-12.05.2012

Kalanduse teabekeskus korraldas koostöös MTÜga Noored Merele 11.-12. mail kalandusalase õpitoa Paikuse põhikooli 5. klassi õppuritele Pärnumaal Reiu puhkekülas.

Õpitoa käigus anti ülevaade Eestis elutsevatest kalaliikidest, tutvuti ajalooliste ja kaasaegsete kalapüügivahendite ning kalade uurimise metoodikatega.

Teoreetilise teadmiste omandamise kõrval pakuti osalejatele ka rohkelt praktilist, "ise-käsi-külge"-tegevust, sh kalapüüki jõel, spinninguloopimist, korgiga õngepüüki, termokostüümide testimist, aga ka kalade eeltöötlemist toiduvalmistamisel (rookimine, soomustustamine jne).

Õhtu päädis püütud kalasaagist valmistatud kalaroogadega.

Tutvu õpitoa päevakavaga SIIN

Fotosid saab vaadata SIIN


  •  Kalandusmessi väisamine Brüsselis 23.04.-26.04.2012

23.-26. aprillil 2012 külastas kalanduse teabekeskuse töörühm maailma suurimat kalandusmessi European Seafood Exposition (ESE)  Brüsselis. Tegemist on ülemaailmse kalandusäri aasta suursündmusega, millel täitus tänavu 20. aastapäev.

Messil oli esindatud üle 1600 eksponendi enam kui 140 riigist.

Eesti Kalaliidu eestvedamisel osales messil ka 22 Eesti kalatöötlejat ja -eksportijat. Eesti ettevõtete osalemist messil toetas PõllumajandusministeeriumEuroopa Kalandusfondi kaudu.

Eesti kalaettevõtete messil osalemine oli suunatud kalatööstuste  ekspordivõime suurendamisele ja konkurentsivõime tõstmisele. Eestis püütud  kalast suurem osa läheb ekspordiks, seetõttu on oluline osaleda aktiivselt välismessidel, kus luuakse ja hoitakse kontakte.

Kalandusmessi fotodega saab tutvuda SIIN


  • Koolitusseminar „Erinevate ettevõtlusvormide eelised ja kitsaskohad“ veebruar-aprill 2012 

Ettevõtluskogemusega väikeettevõtjatele (rannakalurid, kala ja kalatoodete töötlejad ja turustajad) ning kalanduse tegevusgruppidele suunatud seminar on läbi viidud kolme kalanduse tegevuspiirkonna - Liivi Lahe Kalanduskogu, Virumaa Rannakalurite Ühingu ja Hiiukala -  keskuses.

Koolitusseminari toimumisajad:

  • 08. veebruaril Pärnus, spaa-hotellis Estonia (Liivi Lahe Kalanduskogu);
  • 27. märtsil Rakveres, hotellis Wesenbergh (Virumaa Rannakalurite Ühing);
  • 05. aprillil Kärdlas, Tuuru majas (Hiiukala);
  • 18. aprillil Kuressaares, hotellis Arensburg (Saarte Kalandus).

Koolitusseminari  eesmärgiks oli erinevate ettevõtlusvormide (FIE, osaühing, aktsiaselts jmt) võimaluste ja kitsaskohtade tutvustamine praktikutest väikeettevõtjatele.

Seminari viis läbi ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna: mitme käsiraamatu autor, kogenud nõustaja ja praktiseeriv FIE alates 1996. aastast.

Käsitletud temaatika: isikud ja ettevõtjad, uus perekonnaseadus ja ettevõtlus, raamatupidamis- ja maksuarvestus FIE-l ja juriidilisel isikul, ettevõtluses teenitud raha kasutamine isiklikuks tarbimiseks, töise tulu maksustamise tingimused, rahakasutuse võimalused erinevate ettevõtlusvormide puhul, ettevõtluse kulud FIE-l ja juriidilisel isikul, FIE ettevõtte üleandmine ja pärandamine, ajakohased ettevõtluse probleemid, pankroti ABC ja palju muud asjakohast.

Koolituse materjalid leiad SIIT

Fotodega saab tutvuda SIIN


  • Teabepäev „MSC-sertifikaat ja selle taotlemise võimalused“ 21.02.2012

21. veebruaril toimus Pärnu spaa-hotellis Tervise Paradiis teabepäev „MSC-sertifikaat ja selle taotlemise võimalused“, mille eesmärgiks oli tutvustada kalandussektori esindajatele MSC põhimõtteid ning sertifikaadi taotlemise ja efektiivse rakendamise võimalusi.

Teabepäeva viisid läbi Merehoolduse Nõukogu (Marine Stewardship Council) Balti mere piirkonna kalanduse teavitustegevuse ametnik/konsultant Helene Tivemark ja piirkonna juht Minna Epps.

Organisatsiooni MSC tegevuse ja sertifitseerimise üldise protseduuriga on võimalik tutvuda SIIN ning kokkuvõtlikuma tutvustusmaterjaliga on võimalik tutvuda SIIN.

Teabepäeva materjalid leiad SIIT.

Fotodega saab tutvuda SIIN.


  • Jääfestivali kalapäev 18.02.2012

18. veebruaril teoks saanud Jääfestivali kalapäeval oli õpitoa-telgiga esindatud ka kalanduse teabekeskus. Õpitoa eesmärgiks oli edendada kohaliku, Eesti vetest püütud kalast valmistatud roogade tarbimist.

Kalaroogade õpitoas toimetas kalakokk Ahto Luik, kes juhendas maitsvate kalaroogade valmistamist meie rahvuskalast räimest. Pärast kalapüügivõistlust kostitati võistlejaid räimesupiga. Õpituppa jagus uudistajaid terveks päevaks ning kolmele räimeroale lisandus ka väike ahvenapala: noored neiud olid  jõe peal kalaõnne proovinud ning nende saagiks langes priske ahven, millest valmistati maitsev fileepala.

Lisaks õpetussõnadele ja retseptidele avanes osalejatele võimalus esitada küsimusi Pärnu lahe kalastiku kohta Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlasele Heli Špilevile, kes oli kaasa võtnud ka Pärnu lahe ühe uue liigi esindaja – mudakrabi.

Fotodega saab tutvuda SIIN.


  • Koolitusseminar „Kliendikeskne müük“

15. veebruaril toimus Pärnu spaa-hotellis Estonia koolitusseminar „Kliendikeskne müük“, mille eesmärgiks oli kala ja kalatoodete ostuhuvi suurendamine läbi tõhusama, tarbija vajadustest lähtuva müügiprotsessi.

Koolituse viis läbi NLP Instituudi koolitaja ja psühholoog Ave Eero.

Teemadena käsitleti edukat müügisuhtlust sh teeninduspsühholoogia taktikaid, ostusoovi soodustava teeninduskunsti võtmeküsimusi, mängiti läbi erinevaid ostu-müügiolukordi ning toimus arutelu ja analüüs.

Koolituse materjalid leiad SIIT

Fotodega saab tutvuda SIIN


  • Aastaraamat "Eesti kalamajandus 2010"

19. detsembril toimus Pärnu Keskraamatukogus kalanduse teabekeskuse väljaantud aastaraamatu "Eesti kalamajandus 2010 " esitlus. Raamat käsitleb Eesti kalanduse hetkeseisu ning peamisi arengusuundi.

Raamatu esitlusele järgnes tutvumine kalanduse teabekeskusega.

Fotodega saab tutvuda SIIN


  • Õppepäev kalatoodete turustajatele: Kalade eeltöötlemine, kalaroogade valmistamine

1. ja 8. novembril korraldasime Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis õppepäeva värske kala ja kalatoodete turustajatele, osalema olid oodatud nii väike- kui suurjaemüüjad.

Lektoriteks olid  Maire Vesingi, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli toitlustuse eriala vanemõpetaja ning Kaiti Pirs, toiduainete tehnoloog. Kaasatud oli ka kutseline kalur Ahto Luik, kelle juhendamine ja rohked praktilised näpunäited hea vastuvõtu leidsid.

Õppepäev koosnes nii teoreetilisest kui praktilisest osast, põhirõhuga just viimasel: koolituse käigus töödeldi põhjalikult (alates soomuste ja lõpuste eemaldamisest kuni fileerimise ja nahaeemaldamiseni) kaksteist erinevat kalaliiki: forell, paalia, tuur, räim, linask, latikas, haug, särg, säinas, silm, koha ja tint; kõik Eesti vetest püütud või kohalikes kasvandustes kasvatatud.

Pärast töötlemist valmistasid osalejad kaladest erinevaid roogi: räimeomlett ja -pirukas,  paneeritud ja täidisega kalaroad, ühes tükis küpsetatud, 10 kg kaaluv, täidisega tuurakala, jääkidest valmistatud kalapuljong (NB! rookimisel võib kaotsi võib minna vaid 18% väärtuslikust kalast) röstitud silmud jpm andsid osalejatele häid ideid nii kala turustamisel (kliendivaates)  kui ka omaenese koduses köögis.

Loe lisaks SIIT

Õppepäeva fotodega saab tutvuda SIIN


  • Õppereis Taani: DanFish International 2011 ja lääneranniku kalurikülad

12., 13. ja 14. oktoobril toimus Taanis Aalborgi kongressi ja kultuuri keskuses kalandusmess DanFish International 2011 . Kokku oli oma toodete/seadmete esitlejaid 350 26st riigist ning neil päevil külastas messi üle 11 000 inimese.

Kalanduse teabekeskus liitus sellel korral Läänemaa Rannakalanduse Seltsi rahvaga ning õppereisi käigus külastati lisaks messile kolme Taani lääneranniku kaluriküla: Slettestrand, Blokhus, Løkken.

Õppereisi fotod


  • Koolitus vesiviljelussektorile: Nitrifitseerival tehnoloogial põhinevad bioreaktorid

5. septembril toimus Tartus koolitus. Lektoriks oli Mohan Kandaswamy, ettevõtte Oriental Aquamarine Biotech India Private Limited asutaja (http://www.ted.com/profiles/300370 ).

Loe edasi


  • Teadlastega seirepüügil

22. juunil käis teabekeskuse rahvas tutvumas Eesti mereinstituudi teadlaste tegemistega Pärnu lahel. Teele hakati end Pärnu sadamast hoolimata suhteliselt tuulisest ilmast asutama kell kaheksa hommikul.

Selgitusi seirepüügikohtades ehk jaamades tehtavatest toimingutest  jagas mereinstituudi ökodünaamika osakonna laborant doktorant Timo Arula.

Loe edasi

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

28

29

30

31

1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

1

2

3

4

5

6

7