Teadusartiklid

Polüklooritud dibenso-p-dioksiinide, dibensofuraanide ja bifenüülide seire Eesti toidus (Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, september 2011)

Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse väljaantavas ajakirjas Proceedings of the Estonian Academy of Sciences avaldati septembris 2011 artikkel "Monitoring of polychlorinated dibenzo-p-dioxins, polychlorinated dibenzofurans, and polychlorinated biphenyls in Estonian food" (eesti k - "Polüklooritud dibenso-p-dioksiinide, dibensofuraanide ja bifenüülide seire Eesti toidus"), autoriteks Ott Roots, Hannu Kiviranta, Tagli Pitsi, Panu Rantakokko, Päivi Ruokojärvi, Mart Simm, Raivo Vokk ja Leili Järv.

Püsivad orgaanilised saasteained (POS) on põhiliselt halogeene sisaldavad ühendid, mis oma mürgisuse, püsivuse ja bioakumuleeruvuse tõttu ohustavad inimese immuun-, närvi- ning sisesekretsioonisüsteemi ja paljunemisfunktsiooni, põhjustades kasvajate teket. POS kahjustavad ka teisi elusorganisme ja ökosüsteeme.

Kuna Eestis puuduvad võimalused analüüsida polüklooritud dibenso-p-dioksiine (PCDD) ja furaane (PCDF) ning dioksiinidesarnaseid polüklooritud bifenüüle (DL-PCB), telliti analüüsid Soomest Riigi Terviseuuringute Instituudist (National Public Health Institute).

Toiduainete proovide võtmisel lähtuti Euroopa Liidu õigusaktidest: Komisjoni soovitus 2006/794/EÜ PCDD-de, PCDF-ide, DL-PCB-de ja muude PCB-de taustanivoode seire kohta toiduainetes; Komisjoni määrus (EÜ) nr 1883/2006, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid PCDD/F-ide ning DL-PCB-de ametlikuks kontrolliks teatavates toiduainetes.

Saadud tulemusi võrreldi Komisjoni määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud saasteainete piirväärtustega toiduainetes.

Analüüsitud Eesti toiduainete proovides – sea-, lamba-, linnu-, loomalihas, võis, piimas, munades ja Soome ning Riia lahe räimes ja rapsiõlis – olid PCDD-de, PCDF-ide ning DL-PCB-de sisaldused oluliselt väiksemad Komisjoni määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud piirväärtustest ja ilmselt ei kujuta ohtu Eesti elanike tervisele.

Läänemere-äärsete maade inimesed saavad dioksiine põhiliselt kalast. Eestis tarbiti 2000. aastate algul 16,6 kg kalatooteid keskmiselt ühe elaniku kohta. Võrdluseks oli 1937/38. aastal vastav kogus Eestis 28,5 kg.

Üldiselt arvatakse, et kala on inimese tervisele kasulik, kuid soovitatav oleks riske hajutada. See tähendab, et kogu tarbitav kala ei tohiks olla rasvane. Räime puhul tuleks vähesel määral vältida (seda eriti rasedatel naistel) "suurt räime", kelle pikkus ületab 17 cm (ja vanus on üle viie aasta), 2009. aasta andmetel 22 cm (vanus on üle 8 aasta). Käesoleval ajal on Eesti rannikumere räime vanus põhiliselt 2–4 aastat ja üle viieaastaste räimede protsent püükides jääb 7–8% piiresse.

Saadud tulemused näitavad, et kaks toidukorda kalast, üks vähem rasvasest, teine rasvasest, nädalas ei ole ohtlik Eesti inimeste tervisele, pigem vastupidi. 

Loe edasi

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

26

27

28

29

1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

1

2

3

4

5

6

7