Valmis raamat "Eesti kalad".

Eesti kalastikku ja kalamajandust on teaduslikult uuritud juba ligi 170 aastat. Kogu Eesti kalastiku ülevaateid ilmus ajavahemikus 1896–2003 viis (Spuhl-Rotalia, 1896; Riikoja, 1927, 1950; Mikelsaar, 1984; Ojaveer et al., 2003), seega keskmiselt kord iga veerandsaja aasta ehk ühe inimpõlve tagant. Tundub, et selline periood uue kalastikuülevaate koostamiseks ongi optimaalne. Viimase Eesti kalade üldkäsitluse ilmumisest on möödunud 20 aastat, viimase eestikeelse ülevaate ilmumisest koguni 40 aastat. Vahepealsel perioodil on tuule tiibadesse saanud aktiivne ja varasemast arvukam kalauurijate põlvkond. On leitud uusi ja olulisi andmeid meie kalade kohta. Ka kalastiku liigiline koosseis on muutunud. 

Käesolevas raamatus on käsitletud meil looduslikest vetest püütud liike, mis mõnikord on ilmselt põgenenud kalakasvandustest. Nimetatud on ka kalakasvandustest meie vetesse asustatud, kuid siin mitte püsima jäänud liike. Peale Eesti kalade on käsitlemist leidnud ka mõned liigid, kes esinevad meie naabermaades (Soomes, Lätis) ja kelle levimine meile on tõenäoline. Käsitletud ei ole meie või naabermaade kalakasvandustes elavaid või akvaariumides peetavaid võõrapäraseid kalaliike. Kui sellised liigid on mingil moel meie looduslikesse vetesse sattunud, on neid nimetatud ja mõnel juhul ka lühidalt kirjeldatud.

Raamatu trükiarv on piiratud, mistõttu paberkandjal väljaannet ei jagata.

Raamatu üldosas on lühidalt käsitletud kalade uurimise ajalugu Eestis, meie kalafauna kujunemist ja koosseisu, kalade elupaiku Eestis ja meil haruldasi ning kaitstavaid kalaliike. Samuti kirjeldatakse kalade uurimise meetodeid ja uurimissuundi Eestis ning kalavaru kasutamist ja kaitset. Antakse ülevaade kalade välis- ja siseehitusest ning selgitatakse kasutatud termineid. Põhjalikumalt on käsitletud kalade sigimise, toitumise ja kasvuga seotud mõisteid. Samas on raamatus jäetud üksikasjaliku vaatluse alt kõrvale mitmed olulised kalade elundkonnad ja eluavaldused, sest selleks on olemas muud sobivad raamatud ja kõikvõimas internet.

Nagu tänapäeval kombeks, on ennekõike üles loetud tunnused, mille kindlakstegemine ei nõua kala surmamist. Vahel on siiski nimetatud ka tunnuseid, mille leidmine elusalt kalalt on keeruline või võimatu. Seetõttu kirjeldatakse siin lühidalt ka kalade siseehitust ja vastavaid termineid.

Et muuta lugemine sujuvamaks, on viited kirjandusele esitatud liigikirjelduste osas numbritega; neile vastavad autorid ja teoste ilmumisaastad leiab iga peatüki lõpust. Kui peatükis on vaid üks-kaks viidet, on autor ja ilmumisaasta toodud tekstis. Et tunnustada meie kalauurijate individuaalset panust kollektiivse monograafia „Fishes of Estonia“ („Eesti kalad“) valmimisse, on peatüki lõpus selle teose viitele lisatud ka vastava liigi kirjelduse koostanud autorite nimed (nt räime puhul Ojaveer et al., 2003 (Evald Ojaveer)). Täielik kirjanduse loend on raamatu lõpuosas.

Raamatu koostamisel on kasutatud Maurice Kottelat’ ja Jörg Freyhofi põhjalikku ülevaadet Euroopa mageveekaladest (Kottelat & Freyhof, 2007). Mõningaid seal esinevaid seisukohti ei ole siiski aktsepteeritud, nt merisiia teadusliku nimetuse Coregonus lavaretus reserveerimist Šveitsi ja Prantsusmaa piirialadel paaris väikejärves esinevale liigile põhjendusega, et seda liiki on kohalikud nimetanud prantsuse keeles lavaret’ks.

Kõrgematest taksonoomilistest üksustest on nimetatud ja lühidalt iseloomustatud klasse, seltse ja sugukondi; nende kirjeldamisel ja järjestamisel on enamasti aluseks olnud Joseph S. Nelsoni raamat maailma kaladest (Nelson, 2006). Lugemisel tuleb silmas pidada, et liigikirjeldustes üldjuhul ei korrata kõigile sugukonna või seltsi liikidele iseloomulikke tunnuseid.

Kalade eestikeelsed nimetused vastavad ihtüoloogilise terminoloogia komisjoni soovitustele. Siiski on välditud sõna „harilik“ kasutamist nimetustes, kui tegemist on Eestis ainsa selle perekonna liigiga. Rahvapäraseid nimetusi pole üldjuhul esitatud; need ja nende kogumise reeglid võib leida näiteks Neeme Mikelsaare (1984), Mari Kendla (1997, 1999, 2005, 2014) ja Mart Mägeri (1973) teostest.

Liigikirjeldus algab enamasti kala välimuse kirjeldusega ning leviku- ja elupaigaandmetega, edasi käsitletakse sigimist, toitumist, vanust ja kasvukiirust ning varu kasutamist. Võrdlemisi napilt on ruumi pühendatud kalade toidu koosseisule ja parasiitidele. Detailsemad andmed toitumise kohta on leitavad viidatud töödest ja varasematest kalaraamatutest (Mikelsaar, 1984; Pihu & Turovski, 2001; Ojaveer et al., 2003). Looduses esinevaid kalaparasiite on nimetatud juhul, kui nad võivad inimesele ohtlikud olla. Varasemad Aleksei Turovski ja sisevete puhul ka Harda Tünderi (Telli) andmed ning vastavad kirjandusviited on leitavad teosest Ojaveer et al., 2003. Sealt leiab andmeid ka meie kalade plastiliste morfomeetriliste tunnuste kohta (kehaosade pikkussuhted keha ja peaga). Käesolevas raamatus on toodud meie kalade meristilised (loendatavad) morfomeetrilised tunnused (nt uimekiirte arv ja kuju uimedes). Meie vetes juhukülalisena esinevate või meil veel mitte tuvastatud liikide bioloogiat on kirjeldatud lühidalt.

Raamatus on palju viidatud Eesti autorite kirjatöödele, kuid kaugeltki mitte kõigile. Põhjalikuma vanema kirjanduse loendi leiab varasematest teostest (Mikelsaar, 1984; Ojaveer et al., 2003).
Selle raamatu koostamine sai võimalikuks tänu mu õpilastele ja kolleegidele. Eriti tahan tänada Aare Verliini, kes toimetas suurema osa tekstist ja andis kasutada oma haruldaste kalaleidude andmebaasi. Suur tänu ka teistele toimetajatele Lauri Saksale, Timo Arulale ja Martin Keslerile asjalike nõuannete eest, samuti Heli Špilevile ja Tenno Drevsile haruldaste kalaleidude kohta käivate andmete jagamise eest. Väga meeldiv oli koostöö Rein Kuresooga, kes pildistas kalasid või otsis pilte mujalt andmebaasidest ning joonistas kalade ehitust kujutavad pildid. Tänan ka Toomas Armulikku püsiva huvi eest raamatu kirjutamise ajal.

Toomas Saat

Pühendatud Rasmusele ja teistele noortele kalauurijatele

Tekst: Toomas Saat
Toimetajad: Aare Verliin, Lauri Saks, Martin Kesler, Timo Arula
Keeletoimetaja: Kalle Hein
Joonised: Rein Kuresoo
Kirjastus: Eesti Loodusfoto
Väljaandja: Tartu Ülikooli Kalanduse teabekeskus
Autoriõigus: Toomas Saat ja Kalanduse teabekeskus, 2022
ISBN 978-9949-7483-6-5 (trükis)
ISBN 978-9949-7483-7-2 (pdf)

Finantseerija: Euroopa Merendus- ja Kalandusfond