Valminud on raamat "Kalakasvatus. Perspektiivsed liigid". Raamatus on käsitletud kalade geneetikat ja aretust, ahvena-, angerja-, angersäga-, paalia-, koha-, siia- ja tuurakasvatust.

Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014–2020 käsitleb muu hulgas sektori tulevikuvisiooni ja eesmärke. Ekspordi kasvu peamise võimalusena nähakse strateegias just Eesti viljelustingimustega sobivate ja suure välisnõudlusega liikide, nagu angerjas, jõevähk, tuurlased ja siig, ning täiesti uute perspektiivsete liikide viljelemist ning seda toetavat arendustööd. Võimalik, et menukaks kujunevad hoopis seni kasvatuses vähe levinud kalad, nagu ahven ja koha. Seepärast tahavad raamatu autorid anda panuse strateegias nimetatud probleemide lahendamisse. 

"Kalade tervishoiu käsiraamat" on lühiülevaade veterinaarmeditsiini kalade tervist puudutava osa, ihtüopatoloogia, nüüdisaegsetest suundumustest. Käsiraamatu koostamisel on kasutatud Taani, Soome ja Iirimaa selleteemaliste õppe- ja käsiraamatute ning avaldatud teadusartiklite andmeid. Vähem on raamatus käsitletud parasitaarhaiguste temaatikat.