Aastaraamat "Eesti kalamajandus 2020" (Kalanduse teabekeskus, 2021)

Kalanduse teabekeskusel on taas rõõm esitleda meie kalamajanduse ülevaadet -
aastaraamatut "Eesti kalamajandus 2020".
Nagu pealkirigi viitab, on seekord kaante vahele pandud 2020. aasta andmed.


 

Hea lugeja! Sinu käes on juba kümnes Eesti kalamajanduse aastaraamat. Oleme jõudnud esimese juubelini.

Milline oli siis aasta 2020 meie kalanduses? Kui põhisuundumused jäid ikka samaks, oli sarnaselt kogu maailmamajandusega kalandusvaldkonnaski kõige levinum märksõna koroona.

Kui heidad pilgu Eesti kalamajanduse 2020. aasta ülevaatele, võid tõdeda, et nii tugevat majandusharu ei suuda koroona-pandeemiagi rivist välja lüüa. Senikaua, kuni jätkub hea koostöö sektori ja ametkondade vahel ning ressurssidesse suhtutakse heaperemehelikult, ei ole põhjust muretseda ka meie kalamajanduse pärast.

Lõpetan saatesõna traditsioonilise loosungiga:
„Sööge kala ja kui võimalik, siis Eesti oma!“

Toomas Armulik
kalanduse teabekeskuse juhataja

 Eesti kalamajandus 2020 veebi kaas

Kõige kasumlikum segment oli endiselt krevetipüügile rajatud kaugpüük. Tore on teada, et meie väike Eesti on üks Euroopa suurimaid krevetipüüdjaid.

Rannakalanduses suuri muudatusi ei toimunud. Meie rannakalurite arv ja keskmine vanus püsivad juba läbi aastate suhteliselt muutumatuna ning tulusaimad liigid on ikka räim ja ahven. Küll aga jäi kalurkonna kogutulu 2020. aastal eelnenule alla vähenenud ahvenasaagi tõttu.

Koroona tõttu kukkus järsult hotelli-, restorani- ja toitlustussektori kohaliku kala tellimuste arv, kuid teisalt avastasid pandeemia eest linnast maale pagenud inimesed võimaluse kohalikelt kaluritelt otse sadamast värsket kala osta. Seega ei ole halba heata ja jääb vaid loota, et haiguselaine taandudes jäädakse ostma just seda kõige värskemat kala otse oma kandi kaluritelt.

Traalisektori püütud kilu ja räime peamine eksportturg on endiselt Ukraina. 2020. aastal alustas Eesti Kalaliit koostöös kalanduse teabekeskusega ettevalmistusi suuremahuliseks teavituskampaaniaks sealsel turul, et tutvustada ka nooremale ja maksejõulisemale elanikkonnale Läänemere kilu ja räime kui kvaliteetset kalatooret. Paraku jättis koroona ka sellele tegevusele oma negatiivse jälje, nagu ka kogu kalakaubandusele. Kalandusettevõtted leiavad suure osa oma välismaistest klientidest rahvusvahelistel messidel. Pandeemia ajal messe ei toimunud ning uute turgude ja partnerite leidmine oli pärsitud.

Samas õpetas see täiesti uus reaalsus kogu maailma, et väga pikkadele tarneahelatele ei saa enam loota ja mida parem on riigi omavarustatus strateegiliselt vajalike kaupadega (mille alla kuulub ka toit), seda lihtsam on toime tulla. Kuna Eestis püütakse mitu korda rohkem kala, kui me ise süüa jõuame, siis vähemalt kalatoitude poolest on meie tulevik vaatamata koroonaprognoosidele helge. Eestimaalaste kalatarbimise suurendamiseks algatas Maaeluministeerium 2020. aastal suure kampaania „Kala kõlab hästi".

Kahjuks tuleb korrata juba kulunud mantrat, et ka 2020. aastal ei toimunud märkimisväärset toodangumahu kasvu kodumaises kalakasvatuses. Eks see jääbki nii, kui ei alustata kalakasvatusega meresumpades. Õnneks on piisavalt ettevõtjaid, kes on üles näidanud suurt huvi alustada sellega kohe, kui riik suudab seadusloomega ühele poole saada.

Aastaraamat "Eesti kalamajandus 2020" on kõigile huvilistele kättesaadav teabekeskuse veebilehel. 

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

25

26

27

28

29

30

1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31

1

2

3

4

5