Uurimused ja uuringud

Keskkonnaseire kohustuste täitmise analüüsi aruanne (Keskkonnateabe Keskus, 2011)

PriceWaterhouseCoopers viis Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi analüüsi keskkonnaseire kohustuste täitmisest.

Analüüsi tulemusena koostati keskkonnaseire kohustusi sätestavate õigusaktide ja haldusnormide loetelu, valmis kohustuste täitmise analüüs (riikliku keskkonnaseire programmi põhjal) ning finantsülevaade seirekohustuste täitmise maksumusest (samuti riikliku keskkonnaseire programmi põhjal).

Siseveekogude seiret viisid 2009. ja 2010. aastal läbi OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, EMHI, Eesti Maaülikool ning TTÜ Keskkonnatehnika Instituut.

Olulisemad väliskohustused, millega seire läbi viimisel tuleb arvestada on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, Nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/105/EÜ. Siseriiklikest õigusaktidest on olulisim keskkonnaministri 6. aprilli 2011 a. määrus nr 25 "Nõuded vesikonna veeseireprogrammide kohta".

Analüüsi tulemusena järeldub, et siseveekogude seiret viiakse läbi enamus parameetrite osas, mida direktiivid ning 2011. aasta aprillis jõustunud keskkonnaministri määrus sätestavad. Teisalt on mitmete parameetrite seiresagedus nõutust väiksem. Üks olulisim nõuete mittetäitmine seisneb direktiivi 2000/60/EÜ ning direktiivi 2008/105/EÜ kohases ohtlike ainete seires.

Aastatel 2009 ja 2010 seirati ainult väikest osa kõigist 33. prioriteetsest ainest (naftaproduktid ja raskmetallid). Sarnane on seis ka aastal 2011.
Puudusi esineb ka kalade seires.

Rannikumere seiret viisid aastatel 2009 ja 2011 läbi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ning OÜ Eesti Geoloogiakeskus.

Olulisemad väliskohustused, millega seire läbi viimisel tuleb arvestada on veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ, prioriteetsete ohtlike ainete direktiiv 2008/105/EÜ ning Läänemere keskkonnakaitse programm (HELCOM programm). Siseriiklikest õigusaktidest on olulisim keskkonnaministri 6. aprilli 2011 a. määrus nr 25 "Nõuded vesikonna veeseireprogrammide kohta".

Analüüsi tulemusena järeldub, et rannikumere seiret viiakse läbi parameetrite osas (va ohtlikud ained), mida direktiivid ning 2011. aasta aprillis jõustunud keskkonnaministri määrus sätestavad. Seega võib öelda, et rannikumere seire vastab EL direktiividega ning HELCOM seireprogrammi nõuetele (va ohtlikud ained).

Sarnaselt siseveekogude seirega on suurim puudus prioriteetsete ohtlike ainete seire osas (vt siseveekogude seire). Lähema viie aasta perspektiivis on vajalik välja töötada ning rakendada avamere seireprogramm vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/56/EÜ. Avamere seire on kulukas tegevus ning seetõttu tuleb arvestada, et mereseire läbi viimiseks on lähitulevikus vajalik kaasata täiendavaid ressursse.

Alljärgnevalt on esitatud intervjuude käigus välja toodud probleemid:
• ohtlike ainete seiret tuleb läbi viia suuremas mahus ja õigete metoodikate aluse;
kalastiku seire tuleks tagasi tuua seireprogrammi;
• rahapuudusel ei saa osaleda HELCOM üritustel.

Aruanne ja selle juurde kuuluvad materjalid on leitavad SIIN.

Lisainformatsioon: 
Keskkonnaministeeriumi analüüsi- ja planeerimisosakond, kontaktisik Mari Sepp, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., tel 626 2919.


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30

1

2

3

4

5