Uurimused ja uuringud

Uuring "Metoodika välja töötamine haugi ja koha roogitud rümba mõõtmete alusel täispikkuse hindamiseks" (Tartu Ülikool, 2022)

Valmis uuringu "Metoodika välja töötamine haugi ja koha roogitud rümba mõõtmete alusel täispikkuse hindamiseks" aruanne.

Projekti eesmärk

Eestis on kala pikkuse õiguspärase mõõtmise eelduseks kalal pea ja saba olemasolu (Kalapüügieeskiri 2022, § 2 (6)). Vahel on vaja hinnata kala täispikkust kala rümbast, millel puuduvad näiteks pea ja sisikond. Seetõttu on vajalik välja töötada morfomeetrilistel mõõtmistel põhinev metodoloogia, mis võimaldaks ka töödeldud (nt pea ja sisikond eemaldatud) kalarümba alusel selle kala täispikkust (ja meetodiga kaasnevat mõõtmisviga) hinnata. Kuna selliseid morfomeetrilisi mõõtmisi rutiinselt ei koguta, oli vajalik läbi viia käesolev uuring, mille eesmärgiks oli võrrelda haugi ja koha erinevate morfomeetriliste mõõtude sobivust ülalpool ära toodud eesmärkide saavutamiseks.

Kalade pikkuse hindamiseks teiste morfomeetriliste tunnuste alusel on kasutatud erinevaid pikkusmõõtmisi, mis kirjeldavad erinevate morfoloogiliste tunnuste (nt pea laius, uimede asend) asendit kala kehal (vt nt Braccini et al. 2006, De Wysiecki ja Braccini 2017, Stewart et al. 2022), kusjuures tuuakse välja, et iga asurkonna jaoks on mõistlik säärased meetodid välja töötada eraldi. Käesolevas uuringus koguti vastavad andmestikud haugi ja koha kohta kasutades erinevate uimede vaheliste pikkusmõõtmiste ning sabatüviku ümbermõõdu väärtusi enne ja peale töötlemist (kaladel eemaldati pea, sisikond ning uimed). Saadud andmestiku statistilisel analüüsil hinnati nende mõõtmiste täpsust ning uuriti, kuidas on töötlemata kalalt mõõdetud morfomeetriliste parameetrite väärtused seotud vastavate morfomeetriliste parameetrite väärtustega, mis on mõõdetud kala rümbalt. Selgitati, kuidas on seotud rümbalt tehtud erinevate morfomeetriliste parameetrite mõõtmiste tulemused töötlemata kalalt mõõdetud TL väärtustega ning seda, kuidas nende morfomeetriliste parameetrite alusel arvutada TL väärtusi töötlemata kala kohta. Saadud arvutuslike TL väärtuste arvutamiseks kasutatud mudelite täpsuse hindamiseks võrreldi rümbalt mõõdetud morfomeetriliste parameetrite alusel arvutatud TL väärtusi töötlemata kalalt mõõdetud TL väärtustega.

Projekti tulemus

  • Mõõtmiste kõrged korduvused viitavad, et kasutatud metoodika oli piisavalt täpne morfomeetriliste parameetrite mõõtmiseks ning võrreldavate tulemuste saamiseks töötlemata kalalt ja kala rümbalt.
  • Kahe erineva mõõtja puhul ilmnenud sarnaselt kõrged korduvuste väärtused viitavad, et kasutatud metoodika on piisvalt lihtne selleks, et erinevad mõõtjad suudavad mõõtmisi läbi viia ilma, et mõõtmistulemused nende vahel erineks.
  • Ehkki kala töötlemine mõnel juhul mõjutas morfomeetrilise parameetri väärtusi (st töötlemata kalalt ja rümbalt mõõdetud keskmiste väärtuste vahel leiti statistiliselt usaldusväärne erisus), võimaldas morfomeetriliste parameetrite ja kala täispikkuse vaheline tugev ja statistiliselt usaldusväärne lineaarne seos siiski arvutada mudelid, mille järgi sai morfomeetrilise parameetri väärtuste alusel arvutada töötlemata kala üldpikkuse.
  • Peipsi järvest püütud haugide puhul saab töötlemata haugi pikkuse (TL) arvutada Mudel2Peipsi-haug järgi (R2=0,993; F6;18=411,77; p<0,0001) rümbalt mõõdetud morfomeetriliste parameetrite
    • (D1_1-A_1 – kaugus seljauime esimesest kiirest pärakuuime esimese kiireni;
    • D1_1-A_v – kaugus seljauime esimesest kiirest pärakuuime viimase kiireni;
    • D1_v-A_1 – kaugus seljauime viimasest kiirest pärakuuime esimese kiireni;
    • D1_v-A_v – kaugus seljauime viimasest kiirest pärakuuime viimase kiireni;
    • A_1-A_v – pärakuuime pikkus;
    • St_U – sabavarre ümbermõõt) järgi võrrandiga:

  • TLtul=0,46323(D1_1-A_1)-0,17824(D1_1-A_v)+2,05648(D1_v-A_1) +2,16501(D1_v-A_v)+0,94037(A_1-A_v)+3,06401(St_U) +6,44555
    täpsusega ± 13,88 mm (ülalpool toodud võrrandi alusel arvutatud ja töötlemata haugidelt mõõdetud TL väärtuste vahe standardhälve).
  • Merest püütud haugide puhul saab töötlemata haugi TL arvutada Mudel2meri-haug järgi (R2=0,982; F4;79=1081,90; p<0,0001) rümbalt mõõdetud morfomeetriliste parameetrite
    • (D1_1-A_v – kaugus seljauime esimesest kiirest pärakuuime viimase kiireni;
    • D1_v-A_1 – kaugus seljauime viimasest kiirest pärakuuime esimese kiireni;
    • D1_v-A_v – kaugus seljauime viimasest kiirest pärakuuime viimase kiireni;
    • St_U – sabavarre ümbermõõt) järgi võrrandiga:

  • TLtul=2,1757(D1_1-A_v)+1,5100(D1_v-A_1)-1,0495(D1_v-A_v)+4,1005(St_U)-38,5102
    täpsusega ± 18,14 mm (ülalpool toodud võrrandi alusel arvutatud ja töötlemata haugidelt mõõdetud TL väärtuste vahe standardhälve).
  • Teiste käesolevas töös uuritud haugi rümbalt mõõdetud morfomeetriliste parameetrite alusel töötlemata kala TL hindamiseks leitud mudelite puhul tuleb Peipsi järve haugidel arvestada mõõtmisveaga alates ±18,61 mm kuni ±47,41 mm ning merest püütud haugidel arvestada mõõtmisveaga alates ±21,18 mm kuni ±34,48 mm, vastavalt mõõdetud parameetrile.
  • Peipsi järvest püütud kohade puhul saab töötlemata kala pikkuse (TL) arvutada Mudel2Peipsi-koha järgi (R2=0,997; F5;18=1078,43; p<0,0001) rümbalt mõõdetud morfomeetriliste parameetrite
    • (D1_1-A_1 – kaugus esimese seljauime esimesest kiirest pärakuuime esimese kiireni;
    • D1_1-A_v – kaugus esimese seljauime esimesest kiirest pärakuuime viimase kiireni;
    • D1_v-A_1 – kaugus esimese seljauime viimasest kiirest pärakuuime esimese kiireni;
    • D2_1-A_1 – kaugus teise seljauime esimesest kiirest pärakuuime esimese kiireni;
    • D1_1-D1_v – esimese seljauime pikkus) järgi võrrandiga:

  • TLtul=1,66416(D1_1-A_1)+1,08407(D1_1-A_v)-1,56465(D1_v-A_1) +2,08608(D2_1-A_1)-0,19219(D1_1-D1_v)+40,85685
    täpsusega ± 7,14 mm (ülalpool toodud võrrandi alusel arvutatud ja töötlemata haugidelt mõõdetud TL väärtuste vahe standardhälve).
  • Merest püütud kohade puhul saab töötlemata kala pikkuse (TL) arvutada Mudel2meri-koha järgi (R2=0,996; F4;78=4757,59; p<0,0001) rümbalt mõõdetud morfomeetriliste parameetrite
    • (D1_1-A_1 – kaugus esimese seljauime esimesest kiirest pärakuuime esimese kiireni;
    • D2_1-A_1 – kaugus teise seljauime esimesest kiirest pärakuuime esimese kiireni;
    • D2_1-A_v – kaugus teise seljauime esimesest kiirest pärakuuime viimase kiireni;
    • D1_1-D1_v – esimese seljauime pikkus) järgi võrrandiga:

  • TLtul=2,08015(D1_1-A_1)-0,91444(D2_1-A_1)+1,68016(D2_1-A_v) +0,26747(D1_1-D1_v)+26,03557
    täpsusega ± 5,86 mm (ülalpool toodud võrrandi alusel arvutatud ja töötlemata haugidelt mõõdetud TL väärtuste vahe standardhälve).
  • Koha rümbalt mõõdetud D1_v-D2_1 väärtuste põhjal ei saa piisava täpsusega hinnata terve kala üldpikkust (TL).
  • Teiste käesolevas töös uuritud rümbalt mõõdetud morfomeetriliste parameetrite alusel töötlemata koha TL hindamiseks leitud mudelite puhul tuleb Peipsi järve kohadel arvestada mõõtmisveaga alates ±9,80 mm kuni ±30,35 mm ning merest püütud kohadel arvestada mõõtmisveaga alates ±6,80 mm kuni ±20,60 mm, vastavalt mõõdetud parameetrile.

Töö vastutav täitja oli Lauri Saks, käesoleva aruande koostamisel osalesid Kateriina Rumvolt, Mari-Liis Põlme, Katariina Kurina, Redik Eschbaum ja Aare Verliin1. Töödes osalesid (tähestikulises järjekorras) Aare Verliin, Anne Merzin, Eerik Kurs, Elmar Talbonen, Elor Sepp, Katariina Kurina, Kateriina Rumvolt, Kristiina Hommik, Kristiina Jürgens, Liivika Näks, Mari-Liis Põlme, Markus Vetemaa, Redik Eschbaum ja Väino Vaino.

Tartu ülikooli Eesti mereinstituut 2022

 

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

26

27

28

29

1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

1

2

3

4

5

6

7