Uurimused ja uuringud

Uuring "Liivi lahe meritindi varu optimaalse haldamise mudel" (Tartu Ülikool, 2022)

Valmis uuringu "Liivi lahe meritindi varu optimaalse haldamise mudel" aruanne.

Projekti eesmärk

Välja selgitada, kui suur on tegelikult meritindi püügiks kasutatavate mõrdade arv Pärnu lahes. Kuna tindimõrdadele eraldi lube ei väljastata, ei olnud siiani selget teadmist kasutuses olevate püüniste arvust.

Anda väljund, mis puudutab vajadust meritindi koelmualasid taastada, kaitsta ja selgitab, kas Pärnu jõel Sindi paisu lammutamisel on positiivne mõju meritindi järelkasvule. Samuti uuriti meritindi kudemist Audru jões, Sauga jões ja Reiu jões.

Uurida võimalike asurkondade eraldamist stabiilsete isotoopide analüüsiga kudekala lihas- ja maksakoest ning kalavastsete lihaskoest.

Projekti tulemus

Varu optimaalne haldamine

  • Hetkel toimiva meritindi varu majandamise tingimustes puudub meede, mis aitaks operatiivselt reageerida populatsiooni arvukuse kiire vähenemise ja saakide drastilise ning väga kiire languse korral, võimaldades teiste kalaliikide püüki mõjutamata vähendada püügisurvet või püük hoopiski sulgeda. Olukorda aitaks lahendada meritindi püügiks kasutatavate tihedate mõrdade kasutamiseks eraldi lubade väljastamine, mis aitaks vajadusel nende mõrdade arvu eri aastatel muuta.
  • Meritindi püügivahendite kaardistamise tulemusena selgus, et praktiseeritav püügisurve mõlemal pool Pärnu muule on väga intensiivne, kuid sellest hoolimata on kala suuteline pääsema koelmutele.
  • Sõltumata väga tihedast ja arvukast meritindi püügivahendite paigutusest, võib meritindi eelvastsete produktsioon Pärnu jõe koelmualadel olla väga heal tasemel. Olukorra hindamisel peab arvestama inkubatsiooniaegsete ja vastsete koorumisaegsete veetemperatuuridega.
  • Andmeid eelvastsete produktsioonist Pärnu jõe koelmutelt koos koorumisaegsete veetemperatuuridega on võimalik rakendada meritindi saakide prognoosimiseks. 2023. a meritindi saaki prognoosides tuleks arvesse võtta 2018 ja 2019 a väärtused.
  • Mudeli valideerimiseks saab kasutada katsepüükide saagikust püügi öö kohta ja kalade pikkuselist koosseisu. Kui viimased viitavad meritindi populatsiooni paremale seisundile, ei kahjusta saagid järelkasvu potentsiaali. Kui kumbki indikaator viitab kudekarja noorenemisele ja meritindi üha vähenevale jõudmisele koelmutele, tuleb hakata püüki piirama.
  • Püügi kontrollimiseks pakume välja kaht meetodit: püügikvoodi (saak tonnides) ja/või püügivahendite piirarvu, millest suurem väärtus kahjustab meritindi varu.
  • Tihedasilmaliste meritindi mõrdade suboptimaalseks arvuks võiks olla 200 ning suurema/väiksema hulga määrab varu prognoos.

Koelmud ja kala päritolu

  • Kõige olulisem meritindi koelmu Liivi lahe kirdeosas asub Pärnu jõe Sindi kärestiku vahetus läheduses. Koelmu tagab valdava osa Pärnu maakonnas püütava meritindi taastootmisest. Sellest teadmisest lähtuvalt tuleks kasutusele võtta meetodid/tehnikad, mis takistaks koelmu- ja järelkasvu kahjustamist. Eeskätt tuleks silmas pidada toituvate rändlindude parvede koondumise takistamist jõelõikudel, kus asub tindi kudeala ja mitmesugust inimtegevust, mis kahjustaks larvide laskumist Pärnu lahte (skuutrite sõit jõel, ehitustegevus jne).
  • Sindi kärestikust ülesvoolu meritindi koelmuid ei leitud. Samuti ei leitud neid Reiu jõest.
  • Sauga ja Audru jões on meritindi koelmud, kuna uuringute käigus leiti nendest jõgedest kas kudekarja kuuluvaid isendeid või tindivastseid, või siis mõlemaid. Inimtegevust jõgede kallastel või jões planeerides tuleks sellega arvestada.
  • Audru jõe suue, mis ühendab seda Pärnu lahega, on ca 0,5 m sügav ja kõige sügavamast kohast vaid umbes 1-2 m lai. Madala veega (< 0,5 m) jõe suudmeala on ca 10 m. Audru jõe suudmealale kogunevatest meritindi parvedest vaid väike rändab koelmutele Audru jões seega on jõel märksa suurem potentsiaal. Piiravaks on ilmselt väga kitsas ja madal jõesuue. Audru jõe suudme avamine looks paremad võimalused meritindi kudemiseks selles jões.
  • Stabiilsete isotoopide analüüs meritindi lihas- ja maksakoest viitas erinevusele toitumise keskkonnas. Noorte ja vanade kalade vahel oli statistiline erinevus. Vanemad isendid võtavad ette pikemaid rännakuid toitumiseks ja ilmselt osa neist rändavad Liivi lahe kirdeosa koelmutele Läänemere avaosast.

Töö teostajad: Timo Arula, PhD, Heli Shpilev, MSc, Viktor Kajalainen, MSc

Tartu ülikooli Eesti mereinstituut 2022

 

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

30

31

1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28

1

2

3

4

5