Uurimused ja uuringud

Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2010)

Tsiteeritud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi väljaandest "Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017" ja täiendatud "Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2018" andmetabelite alusel
Andmestikku kommenteeris kalandusvaldkonda prognoosi koostaja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna peaspetsialist Karel Lember

Tallinn 2010
Lk 4-5, 10, 14, 56-66

 

Väljaandes on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) 2010. aasta suvel valminud tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017. Prognoos on üheks riikliku koolitustellimuse sisendiks ja tööturupoliitika kujundamise abivahendiks. Prognoosis on kaetud kõik majandussektorid, kuid laiahaardelisuse tõttu on ka tulemused suhteliselt kõrge üldistusastmega. Piiranguid prognoosi detailsuse suurendamisel ning ka tulemuste tõlgendamisel seavad kasutada olevate valimi-uuringute mahud. Prognoos pakub pigem suunavat ja toetavat infot, mida on koolitustellimuse koostamiseks vaja veel täiendavalt "hariduskeelde tõlkida".

Tööjõuvajaduse prognoos põhineb Eesti Statistikaameti poolt tehtaval tööjõu uuringu andmetel. Selle raames küsitletakse igas kvartalis ca 5000 inimest ning selle põhjal pannakse kokku hõivatute arvud erinevates sektorites. Kuna tegu on küsitlusega ning seetõttu võivad tulemuse olla mõneti hüplikud oleme prognoosi koostamisel kasutanud viimase kolme aasta keskmiseid näitajaid. Teistest allikatest võib saada ka erinevaid andmeid hõivatute arvu kohta, kuna inimesel võib hooajati olla mitu töökohta, kuid põhitöökohana saab kirja panna ikka vaid ühe. Samuti võib tuleneda kõikumisi valimi väiksusest. Tööjõuvajaduse leidmiseks sektoris on arvestatud sektoris hõivatute vanuselist struktuuri ning ka eelnevat sektorite vahelist liikumist. Samuti arvestatakse üldisi makromajanduslikke trende majanduses, sektori siseseid trende ning ka eksperthinnanguid, kus võimalik.

Kuna tegemist on jätkuva protsessiga, siis on huviliste kommentaarid ja täiendused igati oodatud. Prognoosi koostas Karel Lember, 625 6402, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

 

Tööhõive prognoos


Tööhõive prognoosi võib tõlgendada kui majanduse vajadust ning võimet kaasata tööjõudu selleks, et areneda teatud eeldatud kasvurajal. Prognoosi tegemisel on arvestatud seniste trendidega ning majandusnäitajate vaheliste seostega, arengutega mujal maailmas, teiste riikide kogemustega, erinevate ekspertide hinnangutega, samuti soovitavate struktuursete muutustega jm. MKMi prognoos kajastab pikaajalisemaid arenguid, prognoosiperioodil toimuvaid tsüklilisi kõikumisi ei käsitleta. Ka läheneb prognoosis hõive täistööhõivele ehk olulisi vabu ressursse ei ole. Koolituse planeerimisel tuleks arvestada kõigi inimestega, ka nendega, kes näiteks kehvematel aegadel tööd ei leia. Sellest tulenevalt kujuneb tegelik hõive prognoositust pigem väiksemaks kui suuremaks.

MKMi prognoosi kohaselt on hõivatute arv 2017. aastal üle 628 tuhande, kellest paarkümmend tuhat inimest töötab välismaal. Eesti tööealine elanikkond (15–74-aastased) väheneb iga aastaga, kuid reaalsete töötegijate arv veel ei lange, sest elanikkonna vähenemine toimub nende vanusegruppide arvel, kus aktiivsuse määr on madalam. Statistikaameti prognoosi kohaselt kasvab näiteks 25–64-aastaste inimeste arv 2016. aastani, peale mida hakkab see eelkõige noorema vanusegrupi arvel suhteliselt kiiresti vähenema.

Järgnevatel aastatel on oodata 13-14 tuhande inimese pöördumatut lahkumist tööturult aastas, iga aastaga tööjõu kadu suureneb. Keskmisest suuremat väljaliikumist on oodata harudes, kus töötajate vanus on kõrgem, näiteks põllumajandus ja kalandus, mäetööstus, elektri-, gaasi- ja veevarustus, kinnisvaraalane tegevus ja tervishoid.


Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük


Eesti Statistikaameti andmeil on kalanduse allharu osakaal põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala hõives 5%.

Kalanduses on töötajate arv vähenenud tasemeni, kus juba mõned suuremad projektid võivad omada edasistele arengutele olulist mõju.

Kalandus hõlmab vesiviljelust ning kalapüüki soolasest ja magedast veest.


Toiduainete ja jookide tootmine


Viimaste aastate stabiilne areng toiduainetööstuses pidurdus 2008. aasta lõpul koos teiste harudega.
2009. aastal toodangumaht langes veelgi ja hõive sektoris vähenes. 2010. aastal hakkasid tootmismahud sektoris tõusma, kuid peamiselt efektiivsuse kasvu tõttu tegi hõive läbi veel 7%-lise kukkumise. Seoses tootmise automatiseerimisega kahaneb lihttööliste osatähtsus ning on oodata eelkõige spetsialistide (tootmisjuhid, tehnoloogid, meistrid) ja oskustööliste (liinioperaatorid, seadustajad, elektrikud, külmutusseadmete spetsialistid) osatähtsuse suurenemist.

Eesti Statistikaameti andmeil on kala ja kalatoodete tootmise allharu osakaal toiduainete ja jookide tootmise tegevusala hõives 2011 I poolaastal  14%.

Suurim kalatöötleja on AS Paljassaare Kalatööstus, mis tegutseb Harjumaal.


TABELID


Kalapüügis ja vesiviljeluses on viimasel kümnendil stabiilselt hõivatute arv vähenenud. Ühest küljest soodustab hõive vähenemist tootlikkuse kasv, mis püügikvootide samaks jäämisel lubab püüda vähematel kaluritel, teisalt on viimastel aastatel tekkinud teistes sektorites paremaid elatise teenimise võimalusi. Samas on tegu väga väikse sektoriga, mistõttu võivad andmed aasta-aastalt erineda. Lisaks on võimalus, et osa kalureid, kes saavad teenistust ka muudest kohtadest, lähevad küsitluses kirja mõnda teise sektorisse.

Lisa 1. Hõivatud tegevusala järgi 2001-2018 ("Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2018" andmetabelite alusel)

15-74-aastased hõivatud tegevusala järgi (tuhandetes)
Tegevusala EMTAK 2008    2001    2002    2003    2004    2005    2006    2007    2008    2009    2010    2018
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 1-3 39,8 40,6 37,0 34,7 31,3 31,1 30,3 25,3 24,0 24,1 25,8
* taime- ja loomakasvatus ja jahindus 1 28,8 29,6 26,3 24,3 22,6 22,6 20,4 27,2 17,4 17,2 17,2
* metsamajandus ja metsavarumine 2 8,3 9,1 8,4 6,8 6,0 6,3 7,8 7,1 5,3 5,9 7,1
* kalapüük ja vesiviljelus 3 2,7 1,9 2,3 3,6 2,7 2,2 2,1 1,1 1,3 1,0 1,5


Kalanduses on suurima osakaaluga oskustööliste ametirühm, kuhu kuuluvad ranna-, sisevete ja avamerekalurid. Samuti on selles rühmas kalakasvatajad. Sektori spetsiifilisusest tulenevalt ei ole siin hõivatud teenindajaid ning samuti on madal lihttööliste osakaal. Kuigi statistiliselt on lihttööliste koha peal 0, siis tõenäoliselt mõningal määral neid ikkagi on sektoris kasvõi abitöölistena.

Lisa 2. Hõivatud tegevusala ja ametiala järgi 2008-2010

15-74-aastased hõivatud tegevusala ja ametiala järgi (tuhandetes, aasta keskmine)
Tegevusala    Juhid    Spetsialistid    Teenindajad    Oskustöölised    Lihttöölised    KOKKU
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 2,3 2,5 0,5 14,7 4,4 24,5
* taime- ja loomakasvatus ja jahindus 1,7 1,5 0,3 10,2 3,6 17,3
* metsamajandus ja metsavarumine 0,5 0,9 0,2 3,8 0,8 6,1
* kalapüük ja vesiviljelus 0,1 0,2 0,0 0,7 0,0 1,1


Lisa 3. Hõivatute prognoos tegevusala ja ametiala järgi aastaks 2018
("Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2018" andmetabelite alusel)

15-74-aastased hõivatud tegevusala ja ametiala järgi (tuhandetes)
Tegevusala    Juhid    Spetsialistid    Teenindajad    Oskustöölised    Lihttöölised    KOKKU
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 2,4 3,5 0,6 15,7 3,6 25,8
* taime- ja loomakasvatus ja jahindus 1,5 1,9 0,3 10,5 3,0 17,2
* metsamajandus ja metsavarumine 0,8 1,2 0,2 4,4 0,5 7,1
* kalapüük ja vesiviljelus 0,1 0,4 0,1 0,8 0,1 1,5


2018. aastaks on kalandussektorisse oodata kokku 800 uue töötaja lisandumist. Neist 200 tuleb selle arvelt, et kalandussektorisse liigub rohkem inimesi kui sealt välja ning 600 on vaja koolitada. Kokku aga lahkub antud perioodil sektorist lõplikult 400 töötajat, kas siis pensionile mineku või töövõimetuks muutumise tõttu.

Lisa 4. Tööjõuvajaduse prognoos ja selle kujunemine ("Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2018" andmetabelite alusel) 

(tuhandetes) Hõivatud Hõive muutus Tööjõu kaud Väljavool teistesse sektoritesse Vajadus ilma sektoritevahelise liikumiseta Vajadus koos sektoritevahelise liikumisega
Tegevusala  2008/10    2018    2008/10-2018  20008/10-2018 2008/10-2018 2008/10-2018 2008/10-2018
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 24,5 25,8 1,3 6,4 0,4 7,7 8,2
* taime- ja loomakasvatus ja jahindus 17,3 17,2 -0,1 4,7 0,5 4,7 5,2
* metsamajandus ja metsavarumine 6,1 7,1 1,0 1,3 0,1 2,3 2,4
* kalapüük ja vesiviljelus 1,1 1,5 0,4 0,4 -0,2 0,8 0,6

 

Ametialade järgi on oodata kalandussektoris spetsialistide ning oskustööliste arvu suurenemist. Tehnoloogiline areng ning tootlikkuse kasv süvendab järjest lihttööliste arvu vähenemist  ning töökohad, mis ei nõua mitte mingisugust haridust hääbuvad vaikselt. Tööjõuvajadusest suurima osa moodustavad spetsialistid, kuid samuti on vaja juurde ka oskustöölisi. Lisaks on oodata, et üldise hõive suurenemisega sektoris lisandub vähesel määral ka lihttöölisi ja teenindajaid, kuigi nende osakaal jääb marginaalseks.

Lisa 6. Tööjõuvajadus tegevusala ja ametiala järgi 2008/2010-2018 ("Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2018" andmetabelite alusel) 

Tööjõuvajadus tegevusala ja ametiala järgi (tuhandetes)
Tegevusala    Juhid    Spetsialistid    Teenindajad    Oskustöölised    Lihttöölised    KOKKU
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 0,7 1,6 0,2 5,1 0,5 8,2
* taime- ja loomakasvatus ja jahindus 0,3 0,9 0,1 3,4 0,5 5,2
* metsamajandus ja metsavarumine 0,4 0,5 0,1 1,5 -0,1 2,4
* kalapüük ja vesiviljelus 0,0 0,3 0,1 0,2 0,1 0,6

 

Tööjõuvajadus tegevusala ja ametiala järgi (osatähtsus)
Tegevusala    Juhid    Spetsialistid    Teenindajad    Oskustöölised    Lihttöölised    KOKKU
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 9% 20% 3% 62% 6% 100%
* taime- ja loomakasvatus ja jahindus 7% 16% 1% 65% 10% 100%
* metsamajandus ja metsavarumine 17% 23% 3% 62% -4% 100%
* kalapüük ja vesiviljelus -1% 44% 14% 33% 10% 100%


Kalanduses hõivatutest on ligi kahel kolmandikul inimestest mingit liiki kutseharidus. Samas ligi viiendikul pole üldse haridust või ulatub haridustase maksimaalselt põhihariduseni. Siin on põhjuseks tõenäoliselt eriti just rannakalapüügis levinud oskuste kandumine põlvest põlve ning varakult tööle mineku kõrvalt on hariduse omandamine jäänud unarusse. Võrreldes paljude teiste sektoritega on kalanduses suhteliselt väike kõrgharidusega inimeste osakaal, mis tuleneb peamiselt sellest, et sektoris on hõivatud vähe tippspetsialiste, kellele see haridustase oleks vajalik.

Lisa 7. Tööjõuvajadus haridustasemete lõikes ("Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2018" andmetabelite alusel)

Tegevusala Hõivatud 2008/10 (osatähtsus) Hõivatud 2018 (osatähtsus)
I II III IV V I II III IV V
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük       20%       17%       43%       6%       14%       18%       17%       43%       6%       16%
* taime- ja loomakasvatus ja jahindus 21% 17% 42% 6% 13% 20% 17% 43% 7% 13%
* metsamajandus ja metsavarumine 15% 19% 41% 5% 20% 13% 18% 40% 5% 23%
* kalapüük ja vesiviljelus 19% 13% 63% 3% 2% 18% 10% 65% 4% 4%

I – alghariduseta, algharidus või põhiharidus (ISCED 0-2)
II – keskharidus ilma kutse-, ameti- või erialahariduseta (ISCED 3A ilma kutse-, ameti- või erialahariduseta)
III – kutsehariduse, kutseharidus koos keskhariduse omandamisega, kutsekeskharidus põhihariduse baasil, kutsekeskharidus keskhariduse baasil (ISCED 3-4, välja arvatud ilma kutse-, ameti- või erialahariduseta 3A)
IV – keskeri-/tehnikumiharidus pärast keskharidust, kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus (diplomiõpe) (ISCED 5B)
V – bakalaureus (kõrgharidus), magister, teaduste kandidaat/doktor (ISCED 5A ja 6)


Järgnevatel aastatel vajab kalandussektor enam III haridustasemega inimesi ehk kutsehariduse süsteemist tulnuid. Samas jääb alles ka nõudlus I ehk kõige madalama haridustasemega inimeste järele. See ei tulene eeldusest, et sektor vajab harimatuid, vaid pigem eeldatakse traditsioonide jätkumist ning tõenäoliselt on sektoris töötamiseks vajalikud oskused omandatud väljapool haridusasutusi või siis vajadusel täiendatud end lisakursustel.

Lisa 7 (järg). Tööjõuvajadus haridustasemete lõikes ("Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2018" andmetabelite alusel) 

Tegevusala Tööjõuvajadus 2008/10-2018 (tuhandetes) Tööjõuvajadus 2008/10-2018 (osatähtsus)
I II III IV V I II III IV V
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 1,3 1,3 3,5 0,5 1,5 16% 16% 43% 7% 19%
* taime- ja loomakasvatus ja jahindus 1,0 0,8 2,2 0,4 0,8 19% 16% 43% 7% 15%
* metsamajandus ja metsavarumine 0,2 0,4 0,9 0,1 0,7 9% 17% 38% 6% 30%
* kalapüük ja vesiviljelus 0,1 0,0 0,4 0,0 0,0 16% 6% 68% 4% 6%

 

Järgnevas tabelis on näha, kuidas prognoos võib eelduste muutumisel muutuda. Hõive numbrid võivad olla küllaltki kõikuvad aastati ning seetõttu on prognoosimisel parem kasutada  kolme aasta keskmiseid, mis suuremad kõikumised välja silub. Antud juhul on näha, et kasutades viimase poolaasta numbreid muutub tööjõuvajadus juba 200 inimese võrra ehk siis 40%.

Lisa 8. Tööjõuvajaduse prognoosi tundlikkus erinevatele eeldustele

Tegevusala Hõivatute arv (tuhat) Tööjõuvajadus (tuhat) Tööjõuvajadus (osatähtsus)
      2007/9        I pa 2010       2007/9       I pa 2010       2007/9       I pa 2010
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 26,5 24,2 7,5 11,2 6,6% 6,3%
* taime- ja loomakasvatus ja jahindus 18,3 17,5 4,9 7,5 4,3% 4,2%
* metsamajandus ja metsavarumine 6,8 5,4 2,1 3,0 1,8% 1,7%
* kalapüük ja vesiviljelus 1,5 1,3 0,5 0,7 0,5% 0,4%

 

Prognoosid kajastavad erinevatel aastatel antud hinnangut prognoosiperioodi lõppaasta hõive tasemele, seega ei näita  tabel viimase prognoosi hinnanguid vahepealsete aastate arengutele. 2009. aasta kohta tehtud prognoosi koostamisel olid teada tegelikud andmed 2002. aastani, 2010. aasta prognoosi tegemisel 2003. aastani jne – tabelis on välja toodud nii prognoosid kui mõningad nende nn vaasperioodid.

Lisa 9. Tööhõive prognoosid ja tegelikkus (täiendatud "Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2018" andmetabelite alusel) 

Tegevusala (arvud tuhandetes)       2000/2       2003/5       2006/8       2010       2010*       2011*       2012*       2014*       2015*       2016*
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 38,1 31,7 27,7 24,3 27,8 27,2 26,5 28,5 27,5 26,6
* põllumajandus ja jahindus 29,3 24,5 20,4 18,3 19,2 19,1 19,1 21,9 20,1 19,2
* metsamajandus 8,8 7,2 7,3 5,9 8,6 8,1 7,4 6,6 7,4 7,4
Kalapüük 2,5 2,9 1,8 1,0 1,9 1,9 1,9 1,9 2,2 2,1

 * - prognoos

 

Nagu näha, on kalanduses olnud arengud prognoosidest mõnevõrra erinevad. Statistika järgi on olnud hõive kahanemine sektoris oluliselt kiirem keskmisest. Samas on sektori väiksuse tõttu ka küsitluse tulemused mõneti ebausaldusväärsemad kui mõne suurema sektori puhul. Kuna valim on väike, jõuavad ka väikesed kõikumised küsitluse tulemustes suure võimendusega sektori lõpphõive numbritesse.

Lisa 9 (järg). Tööhõive prognoosid ja tegelikkus (täiendatud Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2018 andmetabelite alusel) 

Tegevusala (arvud tuhandetes) 2010* vs 01/3 2010 vs 01/03 2011* vs 02/4 2010 vs 02/4 2012* vs 03/5 2010 vs 03/5 2014* vs 04/6 2010 vs 04/6 2015* vs 05/7 2010 vs 05/7 2016* vs 06/8 2010 vs 06/8
Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus -25% -34% -22% -31% -16% -23% -6% -20% -6% -18% -4% -12%
* põllumajandus ja jahindus -32% -35% -29% -31% -22% -25% -7% -22% -11% -19% -6% -10%
* metsamajandus 1% -30% -1% -27% 2% -17% 0% -10% 7% -14% 2% -18%
Kalandus -17% -56% -27% -62% -34% -66% -34% -66% -8% -59% 18% -44%


Prognoosi koostas Karel Lember, 625 6402, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

27

28

29

30

31

1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
31

1

2

3

4

5

6