Uurimused ja uuringud

Allikas: Eesti statistika aastaraamat 2011
Juuli 2011

Aastaraamat annab ülevaate Eesti keskkonna, rahvastiku ning sotsiaal- ja majanduselu olukorrast 2010. aastal võrdluses kolme-nelja varasema aastaga.

KALAPÜÜGI, KALAKASVATUSE JA KALATÖÖSTUSE ÜLEVAADE

LEIBKONNA EELARVE
Piret Tikva
Lk 121

2010. aastal kulus leibkonnaliikme kohta enim raha toidule – 69 eurot kuus ehk 26% kogukuludest.Kõige rohkem toiduraha läks lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem – vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta.

Piimatoodetele kulus 12 ja teraviljasaadustele 10 eurot kuus. Teraviljasaadustest oli suurim kuluartikkel leib – 2 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Aedviljadele kulus enam raha kui puuviljadele – vastavalt 8 ja 5 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Üle 6 euro kuus kulus suhkrule ja maiustustele. Alkoholi osteti ligi 6 euro eest leibkonnaliikme kohta kuus, enim kulus kangele alkoholile, seejärel õllele ja veinile.

JAHINDUS, KALANDUS JA METSAMAJANDUS
Olesja Gaidukova, Mati Valgepea
Lk 287-288

Kalanduse osa Eesti majanduses on väike, kuid üsna tähtis. Selles valdkonnas saab välja tuua kaks aspekti: kalapüük ja kalakasvatus. Veel mõni aasta tagasi said Eesti kalurid viimase viie aasta rekordsaagi, aga nüüd on kalapüük hakanud taas vähenema. Kui 2009. aastal oli püügikogus 97 000 tonni, siis 2010. aastal 95 000 tonni. Läänemeri on jäänud Eesti kalurite peamiseks püügipiirkonnaks, kust 2010. aastal saadi 84% püügist. Põhiosa Läänemerest püütud 80 000 tonnist kalast oli endiselt räim (29 000 tonni) ja kilu (48 000 tonni).

Sisevetest püüti 2010. aastal 2800 tonni kala, seega veidi vähem kui aasta varem, ning sisevetest püütud kalal oli kogupüügis väga väike osa (3%). Peamised sisevetest püütud kalaliigid olid nagu aasta varemgi ahven (1200 tonni), koha (530 tonni) ja latikas (570 tonni).

Ookeanist püütud saak oli 2010. aastal 92 000 tonni. Suurem osa sellest olid krevetid.

Mõnd liiki kaladest püütakse peamiselt kalakasvandustes kasvatatud noorkalu, sest nende liikide looduslik varu on madalseisus. Kalakasvandustes kasvatati 2009. aastal 971 tonni kaubakala, peamiselt forelli (81%). Võrreldes 2008. aastaga oli kasvatatud kaubakala kogus mullu tunduvalt (157 tonni võrra) suurem.

Kalaturism on endiselt väga populaarne turismiharu. Hoolimata sellest, et raske majandusolukorra ja suure konkurentsi tõttu kalapüügiteenust pakkuvate turismifarmide ja -talude arv väheneb, huvi kalaturismi vastu 2009. aastal ei vähenenud. Selle tõttu müüdi rohkem ka turismitaludes kasvatatud kala. 2009. aastal müüdi turismitaludes 655 tonni kaubakala, mis on 171 tonni võrra suurem kogus kui 2008. aasta.

Veel üks oluline kalakasvatuse aspekt on noorkala kasvatamine looduslike veekogude kalavarude taastootmiseks. Peamised kalaliigid, mida selleks otstarbeks kasvatati, on angerjas, lõhe ja meriforell, vähemal määral lasti looduslikesse veekogudesse ka teisi liiki kalu, nagu haugi, koha, jõevähki ja linaskit. 2009. aastal kasvatati veekogude kalavarude taastootmiseks 515 000 isendit, neist 41% angerjat, 31% lõhet ja 24% meriforelli.

TÖÖSTUS
Tiina Pärson, Valentina Ralkina, Ruth Renter
Lk 296

Kalatööstuse müügist läheb üle kolmveerandi välisturule. Kalatööstuses on ekspordi osa viimase viie aasta jooksul olnud suur. Müük mitteresidentidele oli 2009. aastal 72 miljonit eurot. Kui varasematel aastatel oli põhiline ekspordiartikkel kalakonservid, siis viimastel aastatel on oluliselt kasvanud kalatoodete eksport. Konservide osatähtsus ekspordis oli 2009. aastal väga väike.

Kalakonservide toodang jäi 2009. aastal alla 4000 tonni, olles ligi poole väiksem kui 2008. aastal.

Seevastu kasvas nii värske, jahutatud kui ka külmutatud kala toodang. Oluliselt suurenes ka soolatud, vürtsitatud ja paneeritud kalatoodete toodang.

Kalapüügiandmeid edastab Statistikaametile Põllumajandusministeerium. Kalakasvatussektori andmeid kogub Statistikaamet kalakasvandustelt kõikse vaatluse alusel.

Allikas: Kalale.ee

Registreerumiseks registreeruge e-aadressil info@kalale.ee (märkige nimi ja osalejate arv)

Lisateave info@kalale.ee või telefonil 525 4488.