Uurimused ja uuringud

Peipsi järve seisundi parandamise meetmete tulemuslikkus (Riigikontroll, 2012)

Riigikontroll viis läbi auditi "Peipsi järve seisundi parandamise meetmete tulemuslikkus" uurimaks, kas riigile on teada Peipsi järve seisundit mõjutavad saasteallikad ning kas järve kaitseks rakendatud meetmed on aidanud kaasa reostuskoormuse vähendamisele ning tagavad aastaks 2015 Peipsi järve hea seisundi.

Auditi olulisus

Peipsi järv on Euroopa suuruselt neljas järv ning Euroopa Liidu suurim piiriveekogu. Järv on oluline mageveevaru ning tähtis ka kalavarude, puhkealade, veeteede pärast, samuti on see elupaigaks paljudele liikidele ja rändealaks lindudele.

Möödunud aastakümnetel on järve seisund oluliselt halvenenud: Peipsi Suurjärv vastab viimastel andmetel seisundiklassile "kesine", kuid Lämmijärv ja Pihkva järv mõlemad seisundiklassile "halb". Peipsi järve seisundit mõjutab valgla Eesti ja Venemaa poolel elava ligikaudu 1 miljoni inimese tegevus nii olmes, põllumajanduses, maavarade kaevandamisel, metsade majandamisel kui ka muus majandustegevuses. Peamiseks probleemiks on järve eutrofeerumine ehk toitainetega, eriti fosfori- ja lämmastikuühenditega rikastumine, mis põhjustab muutusi järve ökosüsteemis, kalavarude vähenemise, vee kvaliteedi halvenemise ning kriitilistel juhtudel sinivetikate vohamise, millest tingitud vetikamürgid ohustavad nii vee-elustikku kui ka suplejate tervist. Auditi ajend tuleneb koostöökokkuleppest, mille Eesti Riigikontroll ja Venemaa Föderatsiooni Kontrollikoda sõlmisid 2010. aastal ning mille kohaselt auditeerivad mõlemad riigid Peipsi järve seisundi mõjutajaid oma riigis.

Peamised tulemused ja järeldused

Riigikontrolli hinnangul ei taga Eesti riigi praegune tegevus Peipsi järve reostuskoormuse vähendamist ulatuses, mis aitaks saavutada Euroopa Liidu nõuete kohase järve hea seisundi 2015. ega järgmiseks tähtajaks, s.o 2021. aastaks. Selle peamisteks põhjusteks on, et reostuskoormuse vähendamisel pööratakse punktreostusallikate likvideerimise kõrval liiga vähe tähelepanu põllumajanduslikule hajureostusele, mis moodustab Eesti poolel olulisima osa inimtekkelisest reostuskoormusest. Samuti tuleks muuta Eesti ja Venemaa koostöö järve seisundi parandamisel tulemuslikumaks.

Riigikontrolli peamised tähelepanekud on järgmised:

■ Viimase kümne aasta jooksul on toitainete sisaldus Peipsi järves tervikuna püsinud stabiilne. Samas näitab veeseire Eesti poole valglas reostuse pidevat suurenemist, seega pole Eestis edasiminekut Peipsi puhtuse tagamisel toimunud. Rakendatud abinõude mõju veeseisundi parandamisele ei osata veel piisavalt täpselt hinnata.

■ 68% fosfori ja 90% lämmastiku inimtekkelisest reostuskoormusest pärineb Peipsi järve Eesti-poolsel valglal põllumajanduslikust hajureostusest. Ülejäänud inimtegevusest põhjustatud reostusallikate osakaal on oluliselt väiksem. Samas ei ole praegu kavandatud ja rakendatud veekaitsemeetmetes seda proportsiooni arvesse võetud ning riik on kulutanud proportsionaalselt suurima osa rahast punktreostuse vähendamiseks. Põllumajandusest tuleva hajureostuse piiramise meetmed on leebed ning ka järelevalve ei kontrolli hajureostust piisavalt.

■ Riigi veemajanduslikud investeeringud on suures ulatuses läinud reoveepuhastite ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamisse ning see on fosforikoormuse vähendamiseks oluline. Samas tuleneb vaid viiendik Peipsi inimtekkelisest fosforireostusest asulate reoveest. Lisaks ilmnes auditis hulk juhtusid, kus suurpuhastite efektiivsus pole vaatamata investeeringutele paranenud ning probleeme on ka väikepuhastite töökorras hoidmisega.

■ Keskkonnaministeerium on küll Peipsi järve hea seisundi saavutamiseks välja töötanud veemajanduskava, kuid selle tegevuste täitmise koordineerimine on nõrk. Riigil puudub ülevaade kõigist Peipsi vesikonnas praegu ellu viidavatest ning vee seisundit mõjutavatest tegevustest. Veemajanduskavas ei ole põhjalikumalt käsitletud põllumajandusest tuleneva reostuse vähendamise meetmeid ning ei ole teada, kuivõrd maaelu arengukava keskkonnakaitsega seotud meetmed veekaitsele kaasa aitavad. Põllumajandusministeeriumiga ei tehta reostusvaldkonnas ka piisavalt koostööd. Samuti ei tea riik, milline mõju on olnud seni ellu viidud (sh ka riigi rahastatud) tegevustel ja kas kavandatud tegevused aitavad kaasa eesmärkide saavutamisele, kuna nende tulemuslikkust pole hinnatud.

■ Riiklik keskkonnaseire võimaldab hinnata Peipsi järve seisundit ja selle muutusi, kuid see ei vasta veel täiel määral ELi veepoliitika raamdirektiivi nõuetele. Seire- ja uurimisandmete põhjal arvutatakse Peipsi reostusallikate osatähtsus, kuid andmete vähesus ei võimalda veel piisava täpsusega seda hinnata. Seetõttu on keeruline kavandada reostuskoormuse vähendamiseks tõhusaid abinõusid ning hinnata nende rakendamise tulemuslikkust ja mõju järve seisundile.

■ Kuna 2/3 Peipsi valglast asub Venemaal, peavad Peipsi seisundi parandamiseks tegema jõupingutusi mõlemad riigid. Peipsi kaitse ja kasutamise koostöö koordineerimisega tegeleva Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjoni töö on olnud edukas jooksva info vahetamisel ning ühiste seireekspeditsioonide ja teadusseminaride korraldamisel. Koostöö tulemuslikumaks korraldamiseks on arenguruumi: seni pole kokku lepitud Peipsi seisundi parandamiseks ühiseid keskkonnaeesmärke, koostatud pikaajalist ühisseireprogrammi ega ühtlustatud järve seisundi hindamise metoodikaid ja kriteeriume. Vajalikuks pole ka peetud ühise veemajanduskava koostamist, mis aitaks paremini koordineerida veemajanduslikke eesmärke, vee seisundi parandamisele suunatud tegevusi ning selleks vajalike finantside kasutust.

 

Auditeeritute vastused

Keskkonnaminister nõustus enamiku Riigikontrolli järelduste ja soovitustega. Keskkonnaminister tunnistas, et põllumajanduslikul hajureostusel on oluline osatähtsus Peipsi toitainete kogukoormuses. Punktreostusele on enam tähelepanu pööratud seoses kohustusega täita asulareovee puhastamise direktiivi ja nitraadidirektiivi nõudeid. Keskkonnaministeerium plaanib edaspidi uurida täpsemalt hajukoormuse vähendamise võimalikke meetmeid. 2012. aasta algul algatati veemajanduskavade ajakohastamine ning edaspidi on plaanis senisest enam esitada detailset teavet veemajanduskava meetmeprogrammis.

Veemajanduse korraldamisega seotud andmete paremaks kasutamiseks on Keskkonnaministeeriumil plaanis algatada 2012. aastal projekt, mille lõppeesmärk on tõhustada veemajanduskavade koostamise ja rakendamisega seotud otsustusprotsesse. Selleks ajakohastatakse olemasolevaid veemajandusega seotud andmestikke ja luuakse ristkasutusvõimalusi, et hinnata ja prognoosida veekeskkonna seisundit, sellele mõju avaldavat inimtekkelist koormust ja koormuse vähendamiseks kavandavate meetmete mõju.

Keskkonnaministeerium on teadlik, et kõik rahastatud reoveepuhastid ei tööta nõuetekohaselt, ning on teinud Keskkonnainvesteeringute Keskusele kui Ühtekuuluvusfondi rahastuse üle järelevalvet tegevale üksusele ettepaneku järelkontrollida täiendavalt veemajandusprojekte.

Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja säästva kasutamise ühiskomisjoni koostöö parandamiseks jätkab Keskkonnaministeerium tööd infovahetuse tõhustamise ja ühiste eesmärkide seadmisel. Valmimas on ühisseireprogramm aastateks 2012–2013 ja tehakse ettevalmistusi pikaajalise koostööprogrammi (aastateks 2013–2015) koostamiseks.

Põllumajandusminister nõustus soovitusega teha koostööd Keskkonnaministeeriumiga veemajanduskavade täiendamisel ja vajadusega hinnata põllumajanduslike toetusmeetmete mõju vesikonnapõhiselt. Ministri arvates on võimalik võtta Riigikontrolli soovitusi keskkonnasõbaliku majandamise toetusmeetme täiendamiseks arvesse uue programmiperioodi arengukava koostamisel.

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

26

27

28

29

1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

1

2

3

4

5

6

7