Uurimused ja uuringud

Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris (Eesti Uuringukeskus, 2012)

Töö teostaja: OÜ Eesti Uuringukeskus
Tallinn 2012

 

Põllumajandusministeeriumi tellitud uuringu "Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine kalandussektoris" eesmärgiks oli kaardistada, millise haridusega tööjõudu kasutatakse kalandussektoris (kalapüügi, kalakasvatuse ja töötlemise alasektorites, kalapüüniste ehituses, kalakaubanduses, riigi‐ ja järelvalveasutustes) ning kui palju ja millise hariduse ning kvalifikatsiooniga inimesi vajatakse sektorisse lähi‐ (2013) ja pikas perspektiivis (2020).

Uuringus analüüsitavad küsimused on järgnevad:

Tööjõud
1. Kui suur ja millest tingitud on tööjõu voolavus. Kuivõrd ollakse valmis kindlustama oma ettevõtet kvalifitseeritud tööjõuga.
2. Milliseid viise kasutatakse oskustööjõu leidmisel.
3. Millised on ettevõtte arengu seisukohalt need olulised ametikohad, millele on raske tööjõudu leida.

Haridus
4. Milline on olemasoleva tööjõu haridustase.
5. Kuidas on viimastel aastatel võrreldes varasemaga muutunud ettevõtetesse/riigiasutustesse tööle asunud kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide lõpetanute tase.
6. Mida oodatakse personali ettevalmistavatelt õppeasutustelt edaspidi, mida peaksid lõpetajad tööle tulles senisest enam teadma ja oskama, sh. erinevate haridustasemete ja -vormide lõikes.
7. Milline peaks olema õppekavades teoreetilise ja praktilise väljaõppe osakaal.
8. Kas kutseeksami sooritamine töötajate poolt oleks vajalik.
9. Kuivõrd oluliseks peetakse täiendusõpet ja millistes valdkondades.
10. Kuivõrd on ettevõtted/riigiasutused valmis osalema praktikabaasina.
11. Millisest tööjõust tuntakse puudust (erialade ja tasemete lõikes).

Kalandusvaldkonna tulevik
12. Kui suur on töötajate arv ning milline on töötajate vanuseline struktuur kalapüügi (ranna-, sisevete-, traal-, kaugpüük), kalapüüniste ehituse, kalakasvatuse, kalatöötlemise ja kalakaubanduse alasektorites ning kui suur on see arvatavalt lähitulevikus (aastal 2013) ja pikas perspektiivis (aastaks 2020).
13. Kui suur on kalandusalase haridusega töötajate arv ning milline on nende töötajate vanuseline struktuur riigi‐ ja järelevalveasutustes ning kui suur on täiendav töötajate vajadus lähitulevikus (aastaks 2013) ja pikas perspektiivis (aastaks 2020).
14. Kui suur on kalandusalast õpet andvates koolides (kutseõppeasutustes, kõrgkoolides ja merendusklassides) erialaaineid andvate õppejõudude arv ja vanuseline struktuur ning milline on erialaainete õppejõudude vajadus lähitulevikus (aastaks 2013) ja pikas perspektiivis (aastaks 2020).
15. Mida soovitakse ette võtta ajaloolise püügiõigusega (rentida, pärandada, müüa jm) ja püügivõimsusega (kalalaevaregistris kW, GT), kui ise ei soovita enam kutselise kalapüügiga jätkata.

 

KOKKUVÕTVAD SOOVITUSED

‐ Kõige keerulisemas seisus on traalpüügi sektor, mida mõjutab enim riiklikult sätestatud prioriteet viia kooskõlla püügivõimalused ja püügivõimsus. Oodata on sektori jätkuvat kahanemist. Kuna tööjõud on suuresti vanemaealine, on lähiaastatel oodata suurt pensionile minejate arvu, mistõttu tuleb tagada asendusnõudluse kaetus ehk valmistada ette vajalikud uued töötajad.

‐ Ranna- ja sisevete püügis on peamine probleem kalurite suur arv. Vajalik oleks kutselise kaluri mõiste ümber defineerimine lähtuvalt näiteks kalapüügi osakaalust sissetulekutes, mille sihttase võiks olla üle poole sissetulekust. Regulatsioone oleks vaja ümber töötada ka harrastuskalurite osas, kuid sealse olukorra täpsemaks kirjelduseks tuleks läbi viia täiendav uuring.

‐ Kaugpüügis tegutseb vaid 2 ettevõtet ning tööjõuvajadus on väga spetsiifiline nii laevajuhtimise kui ka mehaanika osas. Seega tuleb teha kalkulatsioonid, kas on mõistlik koolitada vajalikke inimesi Eestis või toetada nende koolitamist välismaal.

‐ Kalatöötlemise ja -käitlemise osas on probleemiks kvalifitseerimata tööjõu voolavus. Olukorra muutmiseks tuleks parandada koostööd kohalike omavalitsustega - loomaks paremaid tingimusi töötajate püsimiseks, võiks kombineerida KOV‐i poolseid sotsiaalmajanduslikke toetusi ettevõtete poolt pakutavaga.

‐ Kala- ja vähikasvatuste puhul tuleks aidata riiklikult kaasa finantseerimisvõimaluste leidmisele ettevõtete laiendamiseks ning moderniseerimiseks.

‐ Vajalik on välja töötada kalandushariduse arengu kontseptsioon.

‐ Kalandusalane õpe peaks olema laiapõhjaline ja kaasaegne ning hõlmama nii kalandusvaldkonna spetsiifiliste kui ka üldteadmiste ja oskuste andmist.  

‐ Haridus- ja teadusasutused peaksid tegema rohkem koostööd õppekavade osas ning soodustama (üli)õpilaste mobiilsust.

‐ Nooremate kalandusvaldkonna õppejõudude väljakoolitamist tuleks riiklikult soodustada.

‐ Riigi tasandil tuleks julgustada kalandusvaldkonna haridusasutuste projektipõhiste rahastusvõimaluste taotlemist ning viia sisse täiendavaid finantseerimisskeeme.

‐ Suurendada tuleks koostööd ettevõtete ja koolide vahel (praktika) ning praktika planeerimisel arvestada tegevusvaldkondade töö sesoonsust.

‐ Vajalik on tihendada ja laiendada ka ettevõtete, administratsiooni ja koolide koostööd nii õppetöö kui uuringute ja täienduskoolituse alal. Esmalt võiks korraldada kõigi osapoolte vahelise ümarlaua.

‐ Järelkasvu soodustamiseks tuleks toetada kalandusvaldkonna õpet üldhariduskoolides, näiteks mõne õppeaine raames (bioloogia vms).

‐ Kutseliste kalurite väljaõpe võiks toimuda kutseõppe tasemel, arvestades kalurite varasemaid õpinguid ja töökogemusi ning eriala spetsiifilist tööaja sessoonsust. Õpe võiks toimuda 6 kuni 12 kuuni. Õppekava väljatöötamisel peaks arvestama Rannakalur I ja II kutsestandardiga. Õppekava peaks andma valdkonnast laiapõhjalised teadmised ning suur osakaal võiks olla praktikal. Rahvusvahelist koostööd praktika osas võiks teha näiteks Soome koolidega.

‐ Kalandussektori tööturul on kõige suurem puudus tehnoloogidest, keda võiks koolitada kutseõppe tasemel. Samuti tuleks tagada kala ja kalatoodete tehnoloogia ümber- ja täiendusõppe võimalused.

‐ Samuti tuleks toetada kalakasvatuse alase kutse‐ ning täiendõppe kättesaadavust.

‐ Kalahaiguste spetsialistide osas tuleks luua stipendiumiprogramm, võimaldamaks koolitada vajalikke spetsialiste välismaal.

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

28

29

30

1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30 31