Uurimused ja uuringud

Uljaste järve kalakoosluse parandamine (Eesti Maaülikool, 2012)

Vastutav täitja: T. Krause
Koostajad: A. Palm, H. Timm, A. Rakko, K. Ott
Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus

Tartu 2012

 

Projekt "Uljaste järve kalakoosluse parandamine" ühendab kolme organisatsiooni Viru Keemia Grupp AS, Sonda vald ja Eesti Maaülikooli Põllumajandus ja keskkonnainstituuti, kes tunnevad vastutust ja muret, et muuta üks kahe Virumaa piiril paiknev imekaunis veekogu – Uljaste järv – selliseks nagu ta oli veel 1993. a. kevadsuvel. Sel ajal oli järve kalastik liigirohke ja peamised püügikalad ahven, latikas ja haug hea kasvukiiruse juures arvukad. Järve oli asustatud ka Siberi päritolu planktonist toituvat siiga – peledit, kes küll kasvas siin, kuid ei paljunenud.


Kokkuvõte projekti "Uljaste järve kalakoosluse parandamine" I etapi 2012. a aruandest
(järve teadusuuringud ja kalade katsepüügid)

Teadusuuringud 2012. a Uljaste järvel andsid edasiseks tegevuseks arvestatavad pidepunktid:
1) vee hüdrokeemilised näitajad ei ole aastakümnete vältel oluliselt muutunud. Järv on oligotroofne, mõne näitaja osas mesotroofne, pehmeveeline. Vee temperatuuriolud ja hapnikurežiuim sobisid kaladele (ei ole esinenud ummuksissejäämist, suvel on ka põhjalähedastes kihtides hapnikku),
2) proovidest leitud vetuikaliigid ei ohusta ei kalu ega inimesi, mõned liigid võivad põhjustada "veeõitsenguid",
3) põhjaloomastik osutus mõnes proovipunktis uurijate jaoks isegi üllatuslikult rikkalikuks ja biomass mõne varasema uuringuga võrreldes kõrgemaks. Selle alusel võib nentida, et bentostoidulistele kaladele (hetkel linask ja vähearvukas kiisk) leidub toitu ja linaskit võib lähitulevikus täiendavalt lisada,
4) kalastik on küll hetkel kallutatud röövkalade poole, kuid särje arvukuse tõstmisel tõuseb lepiskalade osakaal ja suureneb röövkalade toidubaas. Liigirikkus on suurenenud.
Katastroofieelsetest olulistest liikidest puuduvad järvest hetkel latikas ja peled. Esimene neist tekitaks osalise toidukonkurentsi linaskiga ja viiks mõlema liigi kasvukiiruse alla. Peledile sobiks järv hästi, kuid püüda saaks teda ainult nakkevõrguga (õnge ta ei võta), mistõttu harrastuspüügi objektina praeguse püügirežiimi alusel temaga arvestada ei saa.

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

31

1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30

1

2

3

4