Uurimused ja uuringud

Kassari lahe tööndusliku punavetikavaru uuringud (Keskkonnaministeerium, 2013)

Töö põhitäitjad: Tiina Paalme, Georg Martin, Priit Kersen, Kaire Torn, Martin Teeveer, Kaire Kaljurand, Teemar Püss, Siiri Raudsepp, Greta Reisalu, Remi Treier
Tallinn 2013

 

Eesti Mereinstituudi 2013. a. juulis läbiviidud uuringu "Kassari lahe tööndusliku punavetikavaru uuringud" eesmärgid:
1. Hinnata Kassari lahe tööndusliku kinnitumata punavetikakoosluse hetkeseisu võttes aluseks koosluse ruumilise varieeruvuse ning kooslust, samuti selle kasvukeskkonda iseloomustavad bioloogilised ja füüsikalised parameetrid.
2. Koostada soovitused püügimahtude reguleerimiseks uuringutele järgnevatel aastatel, s.o. 2014 ja 2015. aastal.
3. Teha ettepanekud agariku püügistrateegia edasiseks arendamiseks, tuginedes nii 2013. a. punavetikakoosluse ökoloogilise seisundi hinnangule kui varasemate aastate uuringute tulemustele, eelkõige punavetikakoosluses domineerivate liikide ökofüsioloogilistele parameetritele.

KOKKUVÕTE

  • 2013. a. levis Kassari lahe kinnitumata punavetikakooslus kogubiomassiga 175 000 t ca 170 km2 alal.
  • Vetikakihi keskmiseks paksuseks tööndusliku punavetikakoosluse levikualal mõõdeti 5,5 cm.
  • Agariku (F. lumbricalis) osakaal kogu punavetikakoosluses oli keskmiselt 65%, teise põhiliigi C. truncatus osakaal vastavalt 25% ning teiste makrovetika- ja makrozoobentose liikide osakaal 10%.
  • Punavetikakoosluse keskmine biomass (märgkaalus) põhjaühiku kohta oli 1026 g/m2.
  • 2011. aastaga võrreldes on märkimisväärselt langenud agariku keskmine biomass ja osakaal Kassari lahe lahtises punavetikakoosluses, samas on tõusnud aga märkimisväärselt C. truncatus osakaal koosluses ning langenud muude liikide osakaal punavetikakoosluses.
  • Tööndusliku vetikavaru soovituslikuks väljapüügilimiidiks 2014-2015. aastaks määrati 2000 tonni märgkaalus.

emkf-2014-2020-est-elh.jpg


Sündmused & Koolitused
ETKNRLP

31

1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30

1

2

3

4